Haigusteadete järsk kasv: AOK 2023. aasta töölt puudumise aruanne näitab murettekitavat suundumust

Haigusteadete järsk kasv: AOK 2023. aasta töölt puudumise aruanne näitab murettekitavat suundumust

AOK leidis oma 2023. aasta töölt puudumise aruandes, et ettevõtetes on järsult kasvanud vaimuhaigustest tingitud haiguslehed. Praeguse analüüsi kohaselt kasvasid vaimuhaigustest tingitud haigusaruanded aastatel 2012–2022 48 protsenti, samas kui kõigis teistes haigusrühmades oli kasv 35 protsenti. Eelkõige mõjutati tervishoiu- ja sotsiaalteenuste, avaliku halduse/sotsiaalkindlustuse ja pankade/kindlustusseltside ameteid.

Võrreldes teiste haigustega on vaimuhaigused sageli seotud pikema eemalolekuperioodiga. 2022. aastal kestsid vaimuhaigused keskmiselt 29,6 päeva, samas kui näiteks hingamisteede haigused vaid 7,1 päeva.

AOK teadusinstituudi uuring 2023. aasta töölt puudumise aruande raames näitab samuti, et paljud töötajad kannatavad psühholoogilise stressi all. Kõige sagedamini on tööga seoses mainitud kurnatust, viha, tüütust ja loidus. 78 protsenti küsitletutest kaebab kurnatuse üle, 75 protsenti viha ja tüütuse üle ning 66 protsenti loiduse üle. Kuigi väärtused on võrreldes eelmiste aastatega veidi langenud, on need siiski üle pandeemiaeelse taseme.

Samuti näitab uuring, et 47 protsenti töötajatest tajub oma ettevõtetes tugevaid kuni väga tugevaid muutusi nii pandeemia kui ka tehnoloogilise arengu tulemusena. 35 protsenti kardab tulevikku seoses olukorraga ühiskonnas tervikuna, samas kui vaid 8 protsenti kardab tulevikku seoses oma tööandjaga. Uuringu järgi on töötajate poolt jätkusuutlikuks peetavatel ettevõtetel vähem töölt puudumisi. Need töötajad puudusid uuringule eelnenud viimase 12 kuu jooksul haiguse tõttu keskmiselt 11,6 päeva, samas kui töötajatel, kes hindasid oma tulevast elujõulisust halvemaks, oli see keskmiselt 16,2 päeva.

Psüühikahäiretest tingitud haigusaruannete sagenemisel on oluline mõju tööturule ja finantssektorile. Ettevõtetel võib tekkida töötajate seisakuaeg, mis võib põhjustada viivitusi tootmises ja rahalist kahju. Lisaks kasvavad esinduste haigusraha ja personalikulud. Töötajate suurenenud psühholoogiline stress võib mõjutada ka tööga rahulolu, töökvaliteeti ja tööõhkkonda. Seetõttu on üha olulisem investeerida töökoha tervise edendamisse ning pakkuda meetmeid stressi ennetamiseks ja psühholoogilise toe pakkumiseks.

Vastavalt Ruhr Nachrichteni raportile [Allikas](https://www.ruhrnachrichten.de/ueberregionales/ Fehlzeiten-report-2023-aok-starker-stieg-von-krankmelden-psychische-kranken-w796643-2000973412/