Maksuprognoos 2025: lisatulu vs eelseisev tulude vähenemine!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Maikuu maksuprognoos avaldatakse 19. mail 2025, mis näitab tulude suurenemist ja väljakutseid eelarve planeerimisel.

Maksuprognoos 2025: lisatulu vs eelseisev tulude vähenemine!

Viimane maksuprognoos näitab Saksamaa finantsolukorra kohta vastakaid signaale. Tänavu ootavad eksperdid lisatulu 143 miljonit eurot. Tuleval aastal prognoositakse aga tulude langust 131 miljoni euro võrra. Rahandusminister dr Danyal Bayaz rõhutab, et praeguste majandusraskuste tõttu pole olulist lisatulu oodata. Ennetavad ettevaatusabinõud toovad tulemuseks praktiliselt nulli: langust pole, kuid eelarve planeerimiseks pole ka lisaruumi. Hinnangu aluseks on föderaalvalitsuse kevadprognoos, mis prognoosib 2025. aastaks SKP kasvuks vaid 1 protsenti. Aasta lõpus oodatakse föderaal-, osariigi- ja kohalike omavalitsuste kogutulu kasvu ligikaudu 916 miljardi euroni, mis vastab 2,3-protsendisele kasvule võrreldes eelmise aastaga.

Seda hinnangut mõjutab endiselt kavandatav maksusoodustus, mis otsustati 2024. aasta lõpus. Need föderaalseaduse muudatused hõlmavad tulumaksumäärade korrigeerimist, laste maksusoodustusi ja lastetoetuste tõstmist. Need uued määrused vähendavad föderaalsel tasandil oluliselt tulusid, kuna aastateks 2025/2026 ette nähtud reserv on juba ära kasutatud. Ilma nende ennetavate meetmeteta oleks tulude puudujääk võinud olla ligikaudu 1,1 miljardi euro võrra suurem.

Keskenduge kuluprioriteetidele

Maksuprognoos on eelarve planeerimisel ülioluline, eriti võlapidurit arvesse võttes. Aastaks 2028 eeldatakse föderaalse maksutulu suurenemist 2022. aastaga võrreldes 30 protsenti, samas kui osariigi maksutulu kasvab vaid 21 protsenti. 2025. aastal prognoositakse, et kogu maksutulu ületab esimest korda triljoni euro piiri. Peaaegu 40 protsenti tuludest peaks saama föderaalvalitsus, osariigid aga veidi üle 40 protsendi ning ülejäänu läheb omavalitsustele ja EL-ile.

Hinnang näitab ka, et osariigid on föderaalvalitsuse tulude suhtes kaotamas, mis on peamiselt tingitud kinnisvaraturu kokkuvarisemisest. Kinnisvaramaksu laekumine on eeldatavalt ligi 30 protsenti väiksem kui eelmisel aastal ning plaanib aeglast taastumist aastani 2028. Seevastu tulumaks tõuseb 34 protsenti ja palgamakse 44 protsenti, mis näitab, et teatud maksuliikide puhul on võimalik siiski tugevat kasvu näidata.

Oodatud väljakutsed

Dr Danyal Bayaz hoiatab, et 2026. aastal investeeringutele kavandatavad maksusoodustused lähevad maksma kolmekohalise miljonilise summa ja suurenevad ka järgnevatel aastatel. Lisaks ei ole praeguses hinnangus arvesse võetud uusi, planeeritud muudatusi nagu 2025. aastast seadmete investeeringute amortisatsiooni vähenemine 30 protsenti. Saksamaa finantsolukorda hinnatakse tugevaks, kuid praeguste väljakutsetega toimetulemiseks on oluline mitte rakendada olulist maksutõusu.

Kokkuvõttes näitab maksuprognoos vajadust heaperemeheliku finantsjuhtimise järele. Kulutusprioriteetide hoolikat kaalumist peetakse majanduse vastupanuvõime tugevdamiseks hädavajalikuks. Tulevased maksusoodustused ja majandustingimused seavad vastutajatele suuri väljakutseid.