Maksunipid pensionäridele: kuidas pensionipõlves õigesti säästa!

Maksunipid pensionäridele: kuidas pensionipõlves õigesti säästa!

Pensionärid seisavad sageli silmitsi väljakutsega pensionipõlves maksukohustuste haldamisel. Isegi vanemas eas maksustatakse neid ja võib-olla peavad nad makse maksma. 1. juulist 2025 kehtima hakkav oluline aspekt on pensionitõus, mis võib paljudele pensionäridele kaasa tuua maksukoormuse tõusu. See võib tähendada, et mõnel pensionäril tekib esimest korda maksukohustus, mis üllatab paljusid. Seetõttu on maksukoormuse minimeerimiseks oluline varakult teada saada võimalikest maksusoodustustest. See teatab T Internetis.

Oluline näpunäide pensionäridele maksude kokkuhoiuks on sissetulekuga seotud kulude kindlasummaline määr, mis on 102 eurot. Töötajate jaoks on see kindlasummaline summa 1230 eurot. Pensionäridel on võimalus seda summat ületavate kulutuste eest individuaalselt sisse nõuda. Nende hulka kuuluvad näiteks kulud pensioninõustamisele, maksunõustajatele ja kontohaldustasud. Vabatahtlikku tegevust arvestatakse ka maksustamisel: pensionäridel on võimalik maha arvata kuni 840 eurot aastas vabatahtliku toetust või kuni 3000 eurot koolitajatoetust. Neid kahte kindlat määra saab kombineerida, mis võimaldab suurendada maksu mahaarvamist.

Pensionäride maksude mahaarvamise võimalused

Pensionäride eeliseks on ka võimalus pensionipõlves osalise tööajaga töötamise koolituskulud maksust maha arvata. Majapidamisega seotud teenuste kulude mahaarvamise tõkked on samuti madalad. Pensionärid saavad õendus- või majapidamispersonali kuludest maha arvata kuni 20 protsenti, maksimaalselt kuni 4000 eurot aastas.

Erakorralised koormused on aga eriti aktuaalsed paljude pensionäride jaoks. Neid kulusid saab eristada üldiste ja eriliikide vahel. Üldised erakorralised kulud hõlmavad näiteks ravikulusid, ravimeid, abivahendeid nagu prillid või kuuldeaparaadid, aga ka spaas viibimise ja hambaarsti lisatasud. Selliseid kulusid saab aga maha arvata vaid juhul, kui need ületavad üksikisiku mõistliku koormuse.

Mõistlikku koormust kontrollib maksuamet ja see sõltub sellistest teguritest nagu sissetulek, perekonnaseis ja laste arv. Mahaarvatavate kulude kviitungid tuleks alles hoida, sealhulgas vanuse- või puudesõbralike muudatuste ja matusekulude kviitungid. Maksudeklaratsioonis tuleb need kulud vastavas lisas muude kuludena välja tuua.

Kindlasummalised erisummad pensionäridele

Erilised erakorralised koormused on olulised ka pensionäridele. Siin saab nõuda mitmesuguseid kindlasummalisi summasid, ilma et oleks mõistlikku koormust kontrollida. Nende hulka kuuluvad muuhulgas toitjakaotushüvitis 370 eurot ja hoolduse kindlasummaline summa, mis alates hooldustasemest 2 võib olla kuni 1800 eurot. Lisaks kuuluvad maksudest maha majutuskulud vanadekodus, kui need tekivad puude, haiguse või hooldusvajaduse tõttu. Seejärel arvatakse kuludest maha majapidamise säästud.

Lõpuks on mõttekas kasutada säästutoetust 1000 eurot kapitali kasvuks inimese kohta (2000 eurot abielupaaridel, kes esitavad ühiselt avalduse). Kapitali kasvutulult tarbetute maksude vältimiseks on soovitatav esitada pankadele maksuvabastuse taotlus. Teadlik planeerimine võib aidata paljudel pensionäridel ka pensionipõlves oma maksuarvet optimeerida Finantsnõuanne teatatud.