Trumpi võlakirjade kaitsekilp laguneb: investorid pöörduvad Euroopa poole!
USA president Trump seab vastuoluliste maksuseaduste ja tariifiähvardustega ohtu usalduse USA finantsturgude vastu.
Trumpi võlakirjade kaitsekilp laguneb: investorid pöörduvad Euroopa poole!
USA president Donald Trump on vastuoluliste meetmetega taas kord finantsturgudel rahutusi põhjustanud. Vastavalt aruandele NZZ Trumpi ähvardatud tariifid ja esindajatekojas napi häälteenamusega vastu võetud uus maksuseadus kahjustavad usaldust USA majanduse vastu. Investorid pöörduvad üha enam Euroopa poole, mis avaldab negatiivset mõju börsidele ja USA riigivõlakirjade turule. Asjaolu, et USA 10-aastase võlakirjade tootlus on langenud 4,62%-lt veidi alla 4,50%-le, näitab pinget võlakirjaturul, mis avaldab survet ka aktsiaturgudele.
Trumpi teade uutest tariifidest EL-i ja Apple'i vastu on olukorda veelgi teravdanud. Paljud analüütikud kardavad, et need meetmed võivad aktsiaturgude taastumise peatada. Uus maksuseadus, mida tuntakse ka kui "Ühe suure ilusa seaduseelnõu seadus", võib suurendada USA föderaalset puudujääki, mis on juba praegu ligi 37 triljonit dollarit ja on maailma kõrgeim, väidavad eksperdid. Enamik investoreid näeb praeguses olukorras võimalikku krahhiohtu päevauudised teatatud.
Maksusoodustus ja intressimäärade tõus
Uue seaduse maksusoodustus võib suurendada puudujääki kuni 7%ni sisemajanduse koguproduktist (SKT). See oleks murettekitav areng, eriti arvestades, et USA võla suhe võib 2025. aastaks tõusta 124,1%-ni, Saksamaal aga 62,1%-ni. Trump plaanib seaduseelnõu allkirjastada 4. juuliks, mis tõstaks võla lage.
Investorid on üha enam mures võlakirjade tootluse kasvu pärast, mis tähendab USA valitsusele kallimat laenu. Samas tekitab turgudel lisapingeid Trumpi ebakindel kaubanduspoliitika. Sellele turuprobleemile aitavad kaasa ka riskifondid ja USA suuruselt teise võlausaldaja Hiina võimalikud valitsuse võlakirjade müügid koguväärtusega 760,8 miljardit dollarit.
"Safe Harbori" kaotamine
Nagu Ray Dalio hoiatab, võib USA riigivõla ülim jätkusuutlikkus mingil hetkel kõne alla tulla. 2023. aastal valuutakorvi suhtes 8% langenud USA dollari langus ja sellest tulenev alternatiivide otsimine nagu euro hakkavad juba oma tagajärgi andma. Euro on end üha enam kehtestanud valuutana, millesse tasub investeerida, samal ajal kui DAX on alates jaanuarist tõusnud enam kui 17%, samas kui S&P 500 on jäänud samaks.
Analüütikud kahtlustavad, et varade nihkumine Euroopasse alles algab. Paljude Euroopa investorite jaoks tähendab kõrge erasektori säästumäär seda, et kapitali ei mobiliseerita piisavalt. Arvestades praegust ebakindlust, peavad pangad pakkuma atraktiivsemaid investeerimislahendusi, samas kui poliitiline protsess Euroopas peab kiirenema, et julgustada vajalikke investeeringuid.