USA vs Šveits: kes võidab maksusõja miinimummaksu üle?

USA vs Šveits: kes võidab maksusõja miinimummaksu üle?

Praegused maksupoliitika arengud USA-s ja Euroopas tekitavad rahvusvahelisel tasandil ebakindlust. Trumpi administratsioon keskendub praegu rohkem tariifidele ja vähem maksupoliitikale. President Trump teatas ametisse astumise päeval, et võtab tagasi kõik varasemad kohustused OECD miinimummaksu osas. See tekitab küsimusi ettevõtte tulevase maksustamise kohta, eriti seoses USA ettevõtetega, mida võidakse ebaõiglaselt maksustada.

USA nõuab karistusi osariikidele, kes nende hinnangul maksustavad USA ettevõtteid ebaõiglaselt. Ebaõiglasteks peetud maksude hulka kuuluvad sekundaarne rahvusvaheline lisamaks (UTPR) ja digitaalteenuste maksud (DST). Huvitaval kombel on Šveits juba rakendanud miinimummaksu alates 2024. aastast, kuid ei kohaldanud UTPR-i ega rakendanud DST-d. See võib panna Šveitsi keerulisse olukorda, kuna ta tugineb nii oma maksusüsteemi tunnistamisele OECD miinimummaksuga samaväärseks kui ka murele õiglase maksustamise pärast.

USA nõudmised ja rahvusvahelised reaktsioonid

USA väidab, et usub, et tema miinimummaksud on sama tõhusad kui OECD omad. Riik nõuab selget maksusüsteemide kooseksisteerimise regulatsiooni, mis peaks aasta lõpuks olema ankurdatud miinimummaksuga. USA turvasadam võib aidata vähendada survet teistele riikidele oma maksuregulatsioone kohandada.

Need nõudmised on väljakutseks 55 riigile, kes praegu rakendavad OECD miinimummaksu. USA ettevõtete rahvusvahelise maksustamise osas kerkivad esile õiguslik ebakindlus ja küsimused. Nendele võib teatud tingimustel kehtida ka rahvusvahelised maksukohustused. Kuigi riigisisene täiendav maks ei ole USA jaoks prioriteet, kohaldatakse USA ettevõtetele USA miinimummaksu, mis muudab rahvusvahelise maksumaastiku veelgi keerulisemaks.

Olukord Euroopas

Euroopas võtavad EL-i liikmesriigid äraootava lähenemisviisi, samal ajal kui kulisside taga toimuvad arutelud. EL-i riigid on surve all, kuna paljud neist on UTPR-i juba oma siseriiklikesse seadustesse lisanud. Näiteks on mitmed riigid, sealhulgas Prantsusmaa 3% DST-ga ja Itaalia 3% digitaalsete toodetega, juba meetmeid rakendanud, samas kui teised, nagu Belgia ja Tšehhi Vabariik, tegelevad samuti DST-de kasutuselevõtuga.

• Österreich: DST von 5%, implementiert am 1. Januar 2020.
• Frankreich: DST von 3% und 1,20%, retroaktiv seit dem 1. Januar 2019.
• Italien: DST von 3%, implementiert am 1. Januar 2020.
• Schweiz: DST von 4% auf Bruttoeinnahmen, seit dem 1. Januar 2024.

Mure, et USA uued karistusmeetmed võivad eriti rängalt tabada ELi ettevõtteid, on kõikjal levinud. USA Kongress töötab ka uue maksureformi kallal, mis võiks hõlmata ka karistuslikke maksumeetmeid. Šveits seisab silmitsi ülesandega tagada käimasolevates OECD aruteludes õiguskindlad lahendused, et vähendada ebakindlust.

Üldiselt viitab praegune olukord sellele, et maksupoliitika meetmed jäävad rahvusvaheliselt vastuoluliseks. Erinevate maksusüsteemide kooseksisteerimise küsimusel võivad olla ettevõtetele ja riikidele kaugeleulatuvad tagajärjed.