Miks maksavad aktiivsed fondid säästjatele 190 000 eurot ja rohkemgi – selgitab finantsekspert.

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Ajalehe www.boerse-online.de raporti kohaselt illustreerib hiljutine artikkel kõrgeid kulusid, mida säästjad aktiivsetesse fondidesse investeerides kannavad. Tuleb märkida, et need kulud mõjutavad oluliselt varade akumulatsiooni ja on ETF-idega võrreldes oluliselt suuremad. Näide näitab, et 25-aastane säästja, kes investeerib aktiivsesse fondi 25 000 eurot, teenib 40 aasta pärast vaid 180 424 eurot, ETF-i investor aga sama investeeringusummaga 353 933 eurot. See 193 000 euro suurune kuluerinevus teeb selgeks tõsised mõjud ja annab mõista, et aktiivsed fondid võivad takistada rikkuse loomist. Artiklis rõhutatakse, et enamikul juhtudel on ETF-id…

Gemäß einem Bericht von www.boerse-online.de, veranschaulicht ein aktueller Artikel die hohen Kosten, die Sparer bei der Anlage in aktive Fonds tragen. Es wird darauf hingewiesen, dass diese Kosten den Vermögensaufbau erheblich beeinträchtigen und im Vergleich zu ETFs deutlich höher ausfallen. Ein Beispiel zeigt, dass ein 25-jähriger Sparer, der 25.000 Euro in einen aktiven Fonds investiert, nach 40 Jahren nur 180.424 Euro erzielt, während ein ETF-Anleger mit derselben Anlagesumme 353.933 Euro erwirtschaftet. Dieser Kostenunterschied von 193.000 Euro macht die gravierenden Auswirkungen deutlich und verdeutlicht, dass aktive Fonds den Vermögensaufbau behindern können. Der Artikel betont, dass ETFs in den meisten Fällen die …
Ajalehe www.boerse-online.de raporti kohaselt illustreerib hiljutine artikkel kõrgeid kulusid, mida säästjad aktiivsetesse fondidesse investeerides kannavad. Tuleb märkida, et need kulud mõjutavad oluliselt varade akumulatsiooni ja on ETF-idega võrreldes oluliselt suuremad. Näide näitab, et 25-aastane säästja, kes investeerib aktiivsesse fondi 25 000 eurot, teenib 40 aasta pärast vaid 180 424 eurot, ETF-i investor aga sama investeeringusummaga 353 933 eurot. See 193 000 euro suurune kuluerinevus teeb selgeks tõsised mõjud ja annab mõista, et aktiivsed fondid võivad takistada rikkuse loomist. Artiklis rõhutatakse, et enamikul juhtudel on ETF-id…

Miks maksavad aktiivsed fondid säästjatele 190 000 eurot ja rohkemgi – selgitab finantsekspert.

Vastavalt aruandele www.boerse-online.de, illustreerib hiljutine artikkel kõrgeid kulusid, mida säästjad aktiivsetesse fondidesse investeerides kannavad. Tuleb märkida, et need kulud mõjutavad oluliselt varade akumulatsiooni ja on ETF-idega võrreldes oluliselt suuremad. Näide näitab, et 25-aastane säästja, kes investeerib aktiivsesse fondi 25 000 eurot, teenib 40 aasta pärast vaid 180 424 eurot, ETF-i investor aga sama investeeringusummaga 353 933 eurot. See 193 000 euro suurune kuluerinevus teeb selgeks tõsised mõjud ja annab mõista, et aktiivsed fondid võivad takistada rikkuse loomist.

Artiklis rõhutatakse, et enamikul juhtudel on ETF-id säästjatele parem valik, sest vaid vähesed aktiivsed fondihaldurid toovad kümne aasta jooksul turust paremat tootlust. Finantseksperdina võin kinnitada, et aktiivsete fondidega kaasnevad suured kulud võivad pikaajalisele jõukuse loomisele oluliselt mõjutada. Kuna ETF-idel on üldiselt madalad tasud ja kulud, on enamikul säästjatel soovitatav valida see investeerimisvorm.

Need artikli järeldused näitavad, et ETF-ide kasvav populaarsus finantsturgudel on põhjendatud. Turgu vaadates võib see tähendada, et investeerimismahud ETF-idesse jätkavad kasvamist, samas kui aktiivsed fondid muutuvad vähem atraktiivseks. Seetõttu peaks finantssektor keskenduma üha enam läbipaistvatele ja kulutõhusatele investeerimistoodetele, et rahuldada investorite vajadusi. ETF-ide suunas areng võib seega mõjutada ka traditsiooniliste finantsasutuste ärimudeleid.

Lugege lähteartiklit aadressil www.boerse-online.de

Artikli juurde