1,4 triljonit eurot kliimasõbralikeks ümberkorraldusteks – kus on lahendus?

1,4 triljonit eurot kliimasõbralikeks ümberkorraldusteks – kus on lahendus?

Praegune uuring näitab, et kõigi Saksamaa elamispindade kliimasõbralikuks muutmiseks aastaks 2050 on vaja ligikaudu 1,4 triljonit eurot. See investeering on vajalik, et vähendada elamute kõrget CO2 heitkogust, mis praegu põhjustab Saksamaal ligikaudu 14 protsenti kogu CO2 heitkogusest, ilma kaudseid heiteid arvesse võtmata. Algatus nõuab igakülgset pühendumist, sealhulgas nii rahalisi vahendeid kui ka poliitilist toetust. Stuttgarti uudised teatab, et osa lahendusest peitub hooneenergia seaduse rakendamises, mis näeb ette, et nüüdsest peavad uued paigaldatud küttesüsteemid töötama vähemalt 65 protsendi ulatuses taastuvenergiaga.

Sellest hoolimata valitseb poliitiline ebakindlus. Kui algselt plaanisid koalitsioonipartnerid CDU, CSU ja SPD koalitsioonilepingus hooneenergia seaduse kaotada, siis praegu on ebaselge, millised uued regulatsioonid sellega seoses tulevad. Vajalikud investeeringud neljas suurimas Euroopa majanduses – Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias ja Hispaanias – ulatuvad ligikaudu 3 triljoni euroni. Umbes pool sellest tuleb Saksamaa eluasemesektorist, mis rõhutab meetmete kiireloomulisust.

Majanduslik mõju ja tööturg

Kliimasõbralik muutmine võib avaldada lisaks keskkonnale ka majanduslikku mõju. Kinnisvarahinnad võivad tõusta umbes 0,5 protsendipunkti. Samas on oodata, et 2050. aastaks võib väärtuse loomine kinnisvarasektoris kasvada triljoni euro võrra. Lisaks võivad need meetmed luua ligikaudu 107 000 uut töökohta, mis vähendaks töötuse määra ligikaudu 0,2 protsendipunkti võrra. Need optimeerimised nõuavad aga kõrgemaid CO2 hindu, rahalist toetust ja paremaid poliitilisi raamistikke.

CO2 hind on praegu 55 eurot tonn, kuid olulise kulude kokkuhoiu saavutamiseks tuleks need hinnad tõsta üle 300 euro tonni kohta. Need meetmed on Saksamaa kliimaeesmärkide saavutamise ja heitkoguste säästva vähendamise seisukohast üliolulised. Fraunhofer ISI on avaldanud ka täiendavad säästupotentsiaali analüüsid, mis näitavad vajadust selliste meetmete järele.