Ehitusboss nõuab maksukärpeid: nii muutub Saksamaal elamine odavamaks!
ZIA president Iris Schöberl arutleb L'Immo taskuhäälingusaates Saksamaa eluasemepoliitikat ja vajalikke maksureforme.
Ehitusboss nõuab maksukärpeid: nii muutub Saksamaal elamine odavamaks!
L’Immo podcastis arutles ZIA president Iris Schöberl hiljuti Saksamaa elamuehituse väljakutseid. Schöberl tõi välja, et Saksamaal on riigi osa uute elamispindade kuludest 37 protsenti, mis tõstab oluliselt tootmiskulusid. Ta pooldab uuenduslikke ideid ja põhjalikku reformi elamuehituses selle edendamiseks.
Tema argumendi keskne punkt on kinnisvara võõrandamise maks, mida ta peab oluliseks kuluteguriks. Schöberli sõnul võib kinnisvara võõrandamismaksu vähendamine mitte ainult vähendada ehituskulusid, vaid tuua kaasa ka suuremad tulud liidumaadele, kuna nemad saavad kasu 50 protsendist müügimaksu jaotusest.
Kõrged tootmiskulud Saksamaal
CBRE analüüs näitab, et Saksamaa linnade uute korterite tootmiskulud on keskmiselt 5150 eurot ruutmeetri kohta. Ligi kolmandiku kuludest, ligikaudu 1500 eurot, moodustavad maksud ja avalikud tasud. See on teiste Euroopa riikidega võrreldes märkimisväärne kulupuudus. Tootmiskulud erinevad Prantsusmaal ja Soomes, kus need on kummaski umbes 5000 eurot, kuni Poolas oluliselt madalamate hindadeni 2130 euroni.
Uute korterite kulustruktuur Saksamaal koosneb erinevatest teguritest. Maa maksab keskmiselt 1010 eurot ruutmeeter, mis on madalam kui Prantsusmaal, kus need on 2400 eurot Pariisis. Ka Saksamaa lisaehituskulud 490 eurot on kõrgemad kui Hollandis (420 eurot) ja Poolas (75 eurot), mis suurendab üldist puudujääki veelgi.
Maksukoormus ja rahvusvahelised võrdlused
Eriti tähelepanuväärne aspekt on riigi poolt tekitatud kulude suur osakaal Saksamaal. Lisaks kinnisvara võõrandamismaksule, mis varieerub olenevalt liidumaast 3,5 protsendi vahel Baieris kuni 6,5 protsendini Nordrhein-Westfalenis, on olulised ka muud maksud. Rahvusvahelises võrdluses on nende kulutuste osakaal Hollandis 35 protsenti, teistes riikides, näiteks Rootsis ja Prantsusmaal, on see aga 20 protsendi ringis ning Austria koguni vaid 7 protsendiga.
Schöberl küsib, miks ei saa Saksamaa õppida edusammudest naaberriikides, kus elamukinnisvara müügimaksumäärasid on juba alandatud. Need kaalutlused on olulised, et muuta korterid taas soodsamaks ja tuua elamuehituses tõeline pööre.
Kokkuvõtvalt on selge, et lähikuud võivad olla määravad Saksamaa elamuehituse muutuse algatamisel läbi maksusoodustuste ja uuenduslike lähenemiste. Jääb näha, kuidas poliitikakujundajad nendele väljakutsetele reageerivad.
Selle teema kohta lisateabe saamiseks peaksid lugejad tutvuma analüüsidega Haufe ja CBRE konsulteerida.