BGH otsustab: Psühhoteraapia aruandest piisab rendikaitseks!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Üürnik võib isiklikust kasutamisest tingitud ülesütlemise vastu vaielda, kui esineb tervisehädasid – ka ilma eriarsti tõendita.

BGH otsustab: Psühhoteraapia aruandest piisab rendikaitseks!

Föderaalkohtu (BGH) hiljutises otsuses hinnatakse ümber terviseprobleemide tähtsust üüriseaduses. Sellest tulenevalt võib üürnik esitada vastuväiteid isiklikuks kasutamiseks mõeldud ülesütlemisele, kui ta suudab kohtule esitada mõjuvad tervislikud põhjused. Spetsialisti tõend pole tingimata vajalik, nagu selgus juhtumis, kus üürnik esitas psühhoanalüütiku avalduse. See kirjeldus näitas üürniku regulaarseid psühhoteraapiaseansse ja ägedat depressiooni, kuid ringkonna- ja piirkonnakohtud ei pidanud seda piisavaks. Nad lükkasid vastuväite põhjendamatuse tõttu tagasi ja kiitsid väljatõstmishagi heaks. The Reportaaž Haufe'st toetab seda väidet ja rõhutab, et BGH tühistas kohtuotsuse ja saatis asja edasiseks läbivaatamiseks.

Selle otsuse tagamaad peitub tsiviilseadustiku (BGB) paragrahvis 574. Selle lõike kohaselt on üürnikul õigus ülesütlemisele vastu vaielda, kui üürilepingu ülesütlemine põhjustaks ülemääraseid raskusi. Tuleb märkida, et kolimine võib üürnike jaoks sageli põhjustada olulisi terviseriske. Üürnik on aga kohustatud asjassepuutuvaid asjaolusid üksikasjalikult selgitama ja tõendama. Isegi kui eriarstitõendit pole tingimata vaja, on terviseriskide põhjendamiseks vajalik kvalifitseeritud praktiseerija üksikasjalik avaldus. Vastavalt de.jure Teemat käsitlevaid otsuseid on juba 501, mis näitab, kui sügavalt on teema Saksamaa üüriõiguses ankurdatud.

Tagajärjed tulevastele üürivaidlustele

Praegu kättesaadav kohtuotsus võib märkimisväärselt mõjutada tulevasi üürivaidlusi. Varasemaid otsuseid, näiteks föderaalkohtu 16. aprilli 2025. aasta otsuseid terviseprobleemide kohta, võib uus kohtupraktika muuta. Ringkonnakohus, kellele asi tagasi saadeti, seisab nüüd silmitsi väljakutsega selgitada, kas tervisealase vastuväite alus on tegelikult olemas. Seda mõjutavad ka asjakohased otsused, nagu BGH otsused isiklikuks kasutamiseks mõeldud lepingute lõpetamise kohta ja üürniku raskuste asjakohane arvessevõtmine. Nendel juhtudel muutub üha olulisemaks üürnike ja üürileandjate huvide hoolikas arvestamine.

Kokkuvõttes näitab BGH otsus, et isiklikuks tarbeks töölepingu lõpetamise kohtulik kontroll terviseaspektide kontekstis peab toimuma rangemalt ja diferentseeritumalt. Jääb üle oodata, milliseid pretsedente loob tulevane kohtupraktika ja mil määral võivad need üürnike kaitset veelgi parandada.