Kollane maja Laizis: Hüvasti pärast 40 luguderohket aastat!
Kollane maja Laizis suletakse pärast 38 aastat põgenike majutuskohana tegutsemist. Ümberehitamine 42 korteriks peaaegu valmis.
Kollane maja Laizis: Hüvasti pärast 40 luguderohket aastat!
Peaaegu 40 aasta pärast sulgeb Laizis asuv “Kollane maja” lõpuks oma uksed. Kahe nädala pärast peetav lahkumispidu tähistab ajastu lõppu, mil juudi Franki perekonna poolt 1900. aasta paiku ehitatud hoone oli põgenike ühiselamuna. Viimastel aastakümnetel on siin varjupaika leidnud inimesed erinevatest riikidest, sealhulgas Vietnamist, Nigeeriast, Afganistanist ja Süüriast. Tippaegadel elas Sigmaringenis kollases majas kuni 230 inimest 26 riigist, kuid selle seisund oli aastate jooksul tugevalt kannatada saanud.
Algselt õlletehaseks ehitatud hoone toimis pärast sõda mõnda aega kaubandusliku pagaritöökojana ja hiljem moekoolina. Kohaliku linnapea Wolfgang Querneri sõnul on vastuvõtmisele kaasa aidanud pagulaste positiivne lõimumine külakogukonnas. Alguses oli vastupanu varjupaigataotlejate majutamisele, kuid see andis kiiresti teed abivalmiduse lainele.
Kollase maja rekonstrueerimine ja tulevik
“Kollast maja” renoveerib praegu Tübingeni firma Baumann Immobilien. Viimase kolme aasta jooksul on toimunud ulatuslikud renoveerimistööd, et hääbuvast hoonest luua 42 kaasaegset korterit. Töö edeneb jõudsalt ja uus välisfassaad on nüüd helesinine, samas kui kõrvalhoone särab silmatorkavas türkiisis. See uus värvikujundus muudab "türkiissinise maja" piirkonna erinevatest vaatepunktidest selgelt nähtavaks ja seda peetakse isegi pilkupüüdvamaks kui Sigmaringeni loss.
Ringkonnaadministraator Stefanie Bürkle rõhutab, et pagulasi saab sageli paremini integreerida väiksemates linnades kui suurlinnades. Sigmaringeni linnaosa on juba soetanud pagulaste vajaduste rahuldamiseks kaks täiendavat majutuskohta ja praegu on seal 600 ajutist majutuskohta.
Mälestused ja lood
“Kollase maja” endised elanikud naasevad oma lugusid rääkima. 1980. aastal perega Vietnamist põgenenud Nguyen Van Tinh räägib oma ajast majas, mis pakkus talle ja ta perele ajutist kodu. 1992. aastal Kosovost põgenenud Bujar Zeqiri on edukalt integreerunud Saksamaaga ja töötab nüüd CNC treialina. 2014. aastal Süüriast saabunud Hassan Cheikhmous elab praegu järelmajutuses ja on läbimas automehhatroonikatehniku koolitust.
Anja Schäfer ringkonnabüroost meenutab Kollase Maja ajalugu ja juudi Frankide perekonda, kelle õlletehas oli läbi aastate oluliseks pelgupaigaks paljudele põgenikele. Uude majja ligipääsu hõlbustamiseks ja Laizi veelgi kaunimaks muutmiseks on juba ettepanekuid, näiteks kiriku ja peaministri maja renoveerimine.
“Kollase maja” lõpp ei kuuluta mitte ainult arvukate põgenike jaoks oluliste majutuskohtade lõppu, vaid ka uue ajastu algust hoonele, mis kujundatakse ümber kaasaegseks elamuks, mis edendab tulevikus kogukonnas kooselu. Lisateavet leiate aruannetest Švaabi ajaleht ja Stuttgardi ajaleht.