Saksamaa laenuvalu lõksus: pankrottide arv kasvab hüppeliselt!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Saksamaa näeb 2023. aastal kinnisvarasektoris maksejõuetuse ja väärtuse languse tõttu maksejõuetuse riskiga laenude murettekitavat kasvu.

Saksamaa laenuvalu lõksus: pankrottide arv kasvab hüppeliselt!

Saksamaal seisab 2023. aastal silmitsi maksejõuetuse riskiga laenude murettekitava kasvuga. Konsultatsioonifirma Bearingpointi uuringu kohaselt kasvas viivislaenude (NPL) arv eelmise aastaga võrreldes 24,9 protsenti, mis on Euroopa suurim kasv. Võrdluseks, Euroopa keskmine oli vaid 1,1 protsenti. Sellel arengul võib olla oluline mõju Saksamaa majanduskasvule.

Peamiseks teguriks halbade laenude kasvu taga on ettevõtete pankrottide järsk kasv. 2024. aastal oli Saksamaal 21 812 pankrotti, mis on suurim arv alates 2015. aastast. Eksperdid ootasid seda arengut juba pärast seda, kui koronapandeemia valitsuse toetus lõppes. Lisaks avaldavad ettevõtetele survet kõrged energiahinnad, bürokraatia ja poliitiline ebakindlus.

Väljakutsed ärikinnisvarasektoris

Teine oluline mõju viivislaenude kasvule on tohutu väärtuse vähenemine kommertskinnisvarasektoris. Pangad seisavad silmitsi väljakutsetega, eriti ajal, mil nõudlus kommertskinnisvara järele langeb. Trend kodus töötamisele ja veebiostude kasv suurendavad oluliselt survet sellel turul. Pangad ise on muutunud laenu andmisel ettevaatlikumaks, sest suurenenud riskide tõttu peavad nad käituma ettevaatlikumalt.

Eriti pingeline on olukord Saksamaa pankade jaoks. Võrreldes teiste Euroopa riikidega mõjutavad need halvad laenud tõsiselt. Kuid vaatamata raskustele suutsid paljud pangad oma puhaskasumit stabiliseerida või isegi suurendada. Pankade keskmine kapitali kogukapitali suhtarv tõusis 2024. aastal 23,5 protsendini, mis on juba kolmandat aastat järjest positiivne märk Euroopa pangandussektori stabiilsusele.

Väljavaade edasiseks arenguks

Käesoleval aastal prognoositakse ettevõtete maksejõuetuse edasist kasvu Saksamaal. Laenuriskid peaksid jätkuma, kuna ettevõtted kannatavad jätkuvalt ülalnimetatud surve all. Laenude maksejõuetuse suurenemist kommertskinnisvarasektoris nähakse ühe peamise põhjusena, miks maksejõuetuse riskiga laenude arv kasvab. Laen loetakse viivituks, kui laenuvõtjal on väike võimalus raha täies mahus tagasi maksta, mis võib pankadele kaasa tuua pikaajalise kahju.

Üldiselt näitab praegune olukord, et Saksamaa seisab silmitsi tohutute majanduslike väljakutsetega, samas kui pangandussektor püüab tegeleda kasvavate riskidega. Vaatamata keerulistele oludele jääb lootus turgude stabiliseerumisele.

See murettekitav areng tõstatab küsimusi Saksamaa tulevase majandusliku stabiilsuse kohta. Eks ole näha, kuidas olukord lähikuudel areneb. Lisateavet selle teema kohta leiate aadressilt Lõuna-Saksamaa ajaleht ja n-tv.