Arvestuslik rendiväärtus: miks üürnikud ja omanikud teenivad sama!

Arvestuslik rendiväärtus: miks üürnikud ja omanikud teenivad sama!

Praeguses debatis arvestusliku üüriväärtuse üle keskendutakse üürnike ja omanike ideedele. Eeskujulik näide on üürnik Mülleri ja omanik Egli kohtumine. Mõlemal on vara üks miljon franki, kuid olulised erinevused tekivad erinevate investeerimisvormide tõttu. Kui Müller maksab üüri 30 000 franki kuus, siis Egli on oma vara täielikult finantseerinud, ehk tal puuduvad kapitalikulud. Egli varad on täielikult kinnisvarasse investeeritud.

Müller aga investeeris oma vara näiteks dividendide kaudu väärtpaberitesse, mis toovad 30 000 franki aastas tulu. See tulu on maksustatav, mis on praeguse arvestusliku rendiväärtuse arutelu kontekstis oluline. Arvestuslik rendiväärtus on fiktiivne summa, mida omanikud peavad oma maksukoormuse arvutamisel kasutama. Sellest tulenevalt erinevad üürnike ja omanike maksukoormused oluliselt.

Maksustamise erinevused

Maksutingimused on rentnike ja omanike jaoks erinevad. Kinnisvaraomandist saadav tulu, näiteks Egli oma, läheb arvesse üüri- ja liisingutuluna ning sellele kehtivad erinevad maksuregulatsioonid kui Mülleri kapitalitulule. Seda tulu ei ole lihtne käsitleda nagu kapitalitulu väärtpaberitelt. Kui väärtpaberitulult peab Müller maksu tasuma, siis üüritulult maksustatakse tulumaksu vaid siis, kui see ületab teatud summa.

Leht meeldib dasfinanzen.de selgitab, et üüritulu kuulub sissemaksetele, kuid seda ei pea teatud asjaoludel maksustama, eriti kui see jääb alla 256 euro aastas. Kui aga summad seda ületavad, tuleb üüritulu maksustamise eesmärgil kinnistuomanike arvele kanda. Lisaks peavad üürileandjad oma üüritulu maksuametile aru andma, mis sunnib ka töötajaid ja töötajaid arutama, kui palju arvestuslikku üüriväärtust maksudeklaratsioonis kajastada.

Maksuaspektid ja tagajärjed

Maksueeskirjad on asjaosalistele väga olulised. Kapitali kasvutulult maksustatakse kinnipeetav maks, mis on praegu 25%, millele lisanduvad solidaarsuse lisatasud ja kirikumaksud. Üüritulu eritoetust ei ole, kuid määratakse põhitoetus 10 908 eurot. Kui väärtpaberitulult peab Müller makse tasuma, siis omanike puhul on olukord teine.

Eriti tõsine probleem on üüritulu avaldamata jätmise õiguslikud tagajärjed. Olenevalt maksudest kõrvale hoitud summast ähvardab nii rahatrahv kui ka vanglakaristus. See näitab, kui oluline on üüri- ja liisingtulu õigesti käsitleda. Maksuametil on juurdepääs kinnisvaraostu puudutavale teabele ja üürnike maksudeklaratsioonidele, mis suurendab selle valdkonna läbipaistvust.

Kokkuvõttes toob üürnik Mülleri ja omanik Egli olukord välja mitte ainult maksustamise erinevused, vaid ka põhimõttelised küsimused, mis tekivad arvestusliku üüriväärtuse ja maksuregulatsioonide osas. Eelseisev hääletus nõuab nende majanduslike ja õiguslike aspektide põhjalikku arutelu.