Hansalinn Anklam: kuidas finantseksperdid hindavad üle 160 hektari maa müüki

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Vastavalt www.nordkurier.de raportile pakub hansalinn Anklam praegu müügiks üle 160 hektari põllu- ja rohumaad. 93 maatüki hulgas on kasutuses olevat maad, vooluveekogusid, metsamaad, jäätmaad ja metsaalasid, mis kõik on endiselt renditud umbes kümneks aastaks. Anklami linnapea Michael Galander kinnitab, et ligi 40 000-eurost aastast üüritulu ei peeta kahe-kolme miljoni eurose sihitud müügihinnaga võrreldes piisavalt kasumlikuks. Põllumajandusele või looduskaitsele: Galanderi sõnul on alapakett põllumeestele huvitav, kuid potentsiaalseteks ostjateks võiksid olla ka looduskaitseühingud. Viis aastat tagasi asus NABU sihtasutus “Rahvuslik…

Gemäß einem Bericht von www.nordkurier.de, bietet die Hansestadt Anklam derzeit mehr als 160 Hektar Acker- und Grünland zum Verkauf an. Unter den 93 Flurstücken befinden sich Nutzflächen, Fließgewässer, Gehölz, Unland und bewaldete Abschnitte, die alle noch auf etwa zehn Jahre verpachtet sind. Die Bürgermeisterin Anklams, Michael Galander, bestätigt, dass die jährlichen Pachteinnahmen von knapp 40.000 Euro im Vergleich zu einem anvisierten Verkaufspreis von zwei bis drei Millionen Euro als nicht rentabel genug angesehen werden. Für Landwirtschaft oder Naturschutz: Das Flächenpaket ist laut Galander interessant für Landwirte, aber auch Naturschutzverbände könnten potenzielle Käufer sein. Vor fünf Jahren hatte die NABU-Stiftung „Nationales …
Vastavalt www.nordkurier.de raportile pakub hansalinn Anklam praegu müügiks üle 160 hektari põllu- ja rohumaad. 93 maatüki hulgas on kasutuses olevat maad, vooluveekogusid, metsamaad, jäätmaad ja metsaalasid, mis kõik on endiselt renditud umbes kümneks aastaks. Anklami linnapea Michael Galander kinnitab, et ligi 40 000-eurost aastast üüritulu ei peeta kahe-kolme miljoni eurose sihitud müügihinnaga võrreldes piisavalt kasumlikuks. Põllumajandusele või looduskaitsele: Galanderi sõnul on alapakett põllumeestele huvitav, kuid potentsiaalseteks ostjateks võiksid olla ka looduskaitseühingud. Viis aastat tagasi asus NABU sihtasutus “Rahvuslik…

Hansalinn Anklam: kuidas finantseksperdid hindavad üle 160 hektari maa müüki

Vastavalt aruandele www.nordkurier.de, Hansalinn Anklam pakub hetkel müügiks üle 160 hektari põllu- ja rohumaad. 93 maatüki hulgas on kasutuses olevat maad, vooluveekogusid, metsamaad, jäätmaad ja metsaalasid, mis kõik on endiselt renditud umbes kümneks aastaks. Anklami linnapea Michael Galander kinnitab, et ligi 40 000-eurost aastast üüritulu ei peeta kahe-kolme miljoni eurose sihitud müügihinnaga võrreldes piisavalt kasumlikuks.

Põllumajanduse või looduskaitse jaoks:

Galanderi sõnul on alapakett põllumeestele huvitav, kuid potentsiaalseteks ostjateks võiksid olla ka looduskaitseühingud. Viis aastat tagasi ostis NABU sihtasutus “Rahvuslik looduspärand” ligikaudu 3,5 miljoni euro eest 1360 hektarit Anklamer Stadtbruchist, et edendada sealseid looduskaitseprojekte. Praegu reklaamitavad kinnistud asuvad linnavaheaja vahetus läheduses ning võiksid täiendada ka piirkonna looduskaitseprojekte.

Edasisteks investeeringuteks vajaminev raha:

Anklami linnapea rõhutab, et linn ei pea müüma, vaid vaatab saabuvad pakkumised läbi ja paneb müügiotsuse sõltuma nende summast. Linn vajab kiiresti raha edasisteks investeeringuteks, näiteks uue koolilinnaku ja uue tuletõrje ehitamiseks. Eelarve olukord on raske ja kassa on tühi.

Sellise suurusega kinnisvara müügil võib olla kinnisvaraturule ja tööstusele mitmesuguseid mõjusid. Kui maa müüakse põllumeestele, võib see mõjutada piirkonna põllumajanduse arengut. Samal ajal võiksid looduskaitseorganisatsioonid omandada maad, et edendada piirkonna looduskaitseprojekte. Maa müük võib parandada ka Anklami linna finantsolukorda ja võimaldada seeläbi uusi investeeringuid infrastruktuuri ja avalikesse objektidesse. Müügiotsus ja potentsiaalsed ostjad avaldavad seega kaugeleulatuvat mõju kohalikule kinnisvaraturule ja linnaarengule.

Lugege allikaartiklit aadressil www.nordkurier.de

Artikli juurde