Kinnisvarahinnad Šveitsis: kas need jätkavad tõusu kuni 2026. aastani?

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Uurige, kuidas arenevad kinnisvarahinnad Šveitsis kuni 2025. aastani, samuti saate teada intressikärbete ja nõudluse mõju.

Kinnisvarahinnad Šveitsis: kas need jätkavad tõusu kuni 2026. aastani?

Kinnisvarahinnad Šveitsis pidevalt tõusevad nau.ch teatatud. 2024. aastal oli kinnisvara hinnatõus keskmiselt 3,4 protsenti. Eriti tugev oli hinnatõus ühepereelamute puhul, mis tõusid 4,8 protsenti. Need arengud on peamiselt tingitud jätkuvalt suurest nõudlusest koduomanike järele, mis ületab paljudes populaarsetes piirkondades pakkumise.

Praegused väljakutsed eluasemeturul peegelduvad ka ehituslubade arvu languses, mis on langenud 25 protsenti. Hinnanguliselt võib eluasemepuudus 2026. aastaks ületada 50 000, mis halvendab veelgi ebakindlat olukorda kinnisvaraturul. Netoimmigratsioon aitab kaasa ka kasvavale nõudlusele eluaseme järele.

Madala intressimäära faas ja selle mõju

Teine kinnisvarahindu mõjutav tegur on Šveitsi keskpanga rahapoliitiline otsus. See langetas 2025. aasta juunis baasintressimäära 25 baaspunkti võrra, mis on järjekorras kuues intressimäära langetamine. Selle lähenemisviisi eesmärk on aidata võidelda madala inflatsiooniga ja see suurendab nõudlust SARONi hüpoteeklaenude järele, mis põhinevad baasintressimääral. Ostjatele on saadaval mitmesugused hüpoteegid, nagu muutuva intressimääraga ja piiramatu tähtajaga SARON hüpoteek, samuti fikseeritud intressimääraga hüpoteegid, kus intressimäär on kokku lepitud tähtajaliselt, nt. võti4.ch selgitatakse.

Eksperdid on aga ühel meelel, et lähiaastatel pole kinnisvarahindade paranemist oodata, eriti suurtes linnades nagu Zürich ja Bern. Ebakindel keskkond madala intressimäära faasi kestuse osas võib samuti avaldada negatiivset mõju tulevasele nõudlusele. Lisaks näitavad tööturg ja kasvav töötuse määr nõrkuse märke, mis võib kaasa tuua ka potentsiaalse eluasemenõudluse vähenemise.

Prognoosid ja ostusoovitused

Föderaalne statistikaamet prognoosib 2030. aastaks rahvastiku kasvu 650 000 kuni 1,4 miljonini, mis suurendab veelgi vajadust eluaseme järele. Selle taustal soovitavad eksperdid ostjatel praegust madalate intressimäärade faasi aktiivselt ära kasutada, selle asemel et oodata kinnisvarahindade langust. On selge, et turu arengud pakuvad nii võimalusi kui ka väljakutseid, mida tuleb hoolikalt kaaluda.