Horvaatia helistab: Kuidas osta oma unistuste puhkemaja mere ääres!

Horvaatia helistab: Kuidas osta oma unistuste puhkemaja mere ääres!

Horvaatiast on üha enam saamas atraktiivne sihtkoht puhkuseobjektide ostmisel, eriti Saksa ostjate jaoks. Mandril on peaaegu 1800 kilomeetrit rannajoont ja üle 6000 kilomeetri, mis hõlmab arvukaid saari, mis ei paku mitte ainult maalilisi maastikke, vaid ka mitmesuguseid ostuvõimalusi. EL-ist pärit ostjatel on eeliseks võimalus osta puhkekinnisvara ilma suuremate takistusteta. Austriast pärit agent Walter Ofner rõhutab, et oluline otsus on kinnistu asukoht, kuna Horvaatias on nii tasaseid kui mägiseid piirkondi.

Ostuprotsessi efektiivseks muutmiseks peaksid huvilised teadma oma eelistusi. Otsustavat rolli mängib see, kas eelistate vaikseid metsi põhjas või kauneid merevaateid lõunas. Ostjad peaksid tähelepanu pöörama ka ostuprotsessi eripäradele, mida on vaja teada, et tagada sujuv protsess. Capital.de teatab, et Horvaatia on end tõestanud sakslaste populaarse reisisihtkohana, mis tähendab, et nõudlus kinnisvara järele kasvab pidevalt.

Ahvatlev elukallidus ja investeerimisvõimalused

Horvaatia pole mitte ainult ihaldatud asukoht puhkekorterite ja -majade jaoks, vaid seal on ka väga hea elukallidus, mida peetakse soodsamaks 54% riikides üle maailma. Valju Horvaatia kinnisvara Horvaatia on Ida-Euroopas üks neljas kõige kallim riik. Elukallidus on eriti madal, eriti sellistes valdkondades nagu tervishoid ja haridus, muutes riigi pensionäride ja töötavate spetsialistide jaoks atraktiivseks.

Suurimad linnad kinnisvara ostmiseks on Split, Zagreb ja Dubrovnik, mida iseloomustab kõrge elukvaliteet ja turismiatraktsioon. Hinnad on aga väga erinevad olenevalt kinnisvara asukohast ja seisukorrast. Zagrebis on ruutmeetri hind umbes 2000 eurot, Dubrovnikus võib ruutmeetri hind tõusta isegi 4117 euroni. Populaarsed ostupiirkonnad on Zadar 1577 euroga ja Rijeka 1473 euroga ruutmeetri kohta.

Ostutingimused ja õiguslik raamistik

Alates 2009. aastast on ELi ja EMP kodanikel olnud samad ostutingimused kui Horvaatia kodanikel. See tähendab, et justiitsministeeriumi erilubasid pole vaja. Mitte-ELi kodanike puhul on olukord erinev. Need peavad tõendama vastastikkuse lepingu sõlmimist ja saama välisministeeriumi heakskiidu, mis võib kesta 2–6 kuud. Lisaks ei ole sellele inimrühmale lubatud põllumajandusmaa ja kaitsealuse maa omandamine. Horvaatia kinnisvara rõhutab, et Šveitsi kodanikud peavad esitama tõendi ajutise elamisloa kohta, samas kui USA kodanikud võivad saada ajutise elamisloa kinnisvara ostes.

Ostjatel tasub lisaks ostuhinnale arvestada vara võõrandamismaksuga 3% vara turuväärtusest. Horvaatias kehtib puhkusekinnisvara omanikele spetsiaalne kinnisvaramaks, samas kui üldist kinnisvaramaksu ei võeta. Need tegurid muudavad Horvaatia mitmekülgseks ja kasutajasõbralikuks sihtkohaks kõigile, kes soovivad kinnisvara osta.