Üürimine vs ostmine: kus teie raha kinnisvaraturul tõesti loeb!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Avastage praegune kinnisvarahindade olukord Saksamaal: kus üürimine loetakse ostmiseks ja millised piirkonnad on taskukohased.

Üürimine vs ostmine: kus teie raha kinnisvaraturul tõesti loeb!

Saksamaal seisavad kinnisvaraostjad silmitsi väljakutsega leida õige elukoht ja hinnata realistlikult oma rahalisi võimalusi. Postipanga eluasemeatlase 2025 analüüs näitab, et eluasemekuludeks tuleks kulutada maksimaalselt 30% netopalgast. Need aspektid on eriti olulised inimestele, kes soovivad oma üüripinda kinnisvaraks muuta.

Uuringus analüüsitakse 400 linna ja linnaosa ning uuritakse, kui palju ruutmeetreid on võimalik finantseerida igakuiste 500–2000 euro suuruste osamaksetega. Arvutustes on otsustava tähtsusega sellised eeldused nagu omakapitali osakaal 20%, tähtaeg 25 aastat ja keskmine intressimäär 3,6% aastas. Need tegurid koos piirkondlike ostuhindadega mängivad potentsiaalsete ostjate jaoks keskset rolli.

Kulusäästlik elamispind Ida-Saksamaal

Viies Ida-Saksamaa piirkonnas on võimalik osta kuni 100 ruutmeetrit pinda kuuhinnaga 500 eurot. Nende piirkondade hulka kuuluvad muu hulgas Erzgebirgskreis, Vogtlandkreis ja Zwickau ringkond Saksimaal ning Burgenlandkreis Saksi-Anhaltis. See illustreerib Saksamaal valitsevaid erinevusi.

Kes on nõus investeerima 1000 eurot kuus, võib Vogtlandi linnaosas soetada isegi kuni 238 ruutmeetrit. 2000 euro suuruse eelarvega on võimalik põrandapinda kuni 476 ruutmeetrit. Seevastu on ka piirkondi, kus 100 ruutmeetri ostmiseks on vaja üle 2000 euro, näiteks Münchenis, kus 2000 euro eest saab vaid 50 ruutmeetrit.

Hinnasuundumused lühidalt

Kinnisvaraturg on pidevas muutumises; Sellised tegurid nagu globaliseerumine ja muutuv vanuseline struktuur mõjutavad hindade arengut suurlinnapiirkondades. Eelkõige sellistes linnades nagu Hamburg tõusid ruutmeetrihinnad eelmise aastaga võrreldes umbes kaheksa protsenti. Aastate jooksul on oluliselt muutunud ka hinnastruktuur suuremates linnades nagu Stuttgart, München, Düsseldorf, Köln ja Berliin.

Aastatel 2013 kuni käesoleva aastani tõusid kõigi kinnisvaratüüpide ruutmeetrihinnad kokku 22 protsenti. Need arendused muudavad kinnisvarainvesteeringud üha atraktiivsemaks, eriti linnakeskustes. Berliinis tõusid korterelamute küsitlushinnad 2016. aasta juunist 2017. aasta juunini kümme protsenti.

Praegune turuolukord on kaasa toonud olukorra halvenemise ka mõnes piirkonnas, näiteks Dessau-Roßlau, kus 1000 euro eest on saadaval vaid 185 ruutmeetrit – 37 võrra vähem kui eelmisel aastal. Samal ajal suutis Chemnitz 1000 euro eest saavutada stabiliseerumise ruutmeetrihindade paranemisega 191 ruutmeetrini.

Praeguste aruannete avaldused näitavad, et Saksamaa kinnisvarasektor areneb dünaamiliselt erinevate mõjude all nii suurlinnades kui ka maapiirkondades. Isiklikud rahalised võimalused ja piirkondlikud erinevused on potentsiaalsete ostjate jaoks üliolulised, kes soovivad oma üüriga kinnisvara osta. Annab põhjalikku teavet Keskendu, samas Kodune päev pakub üksikasjalikku ülevaadet hinnasuundumustest.