Uus esimees Gehbauer: Nii tahab ta eluasemepuuduse vastu võidelda!

Uus esimees Gehbauer: Nii tahab ta eluasemepuuduse vastu võidelda!

Möödunud nädalavahetusel toimus Seestadt Aspernis Mittetulundusühingute Ühingu päev, mille uueks esimeheks valiti Michael Gehbauer. Gehbauer käsitles oma neljapäevases põhikõnes mittetulundusliku elamumajanduse ees seisvaid väljakutseid, sealhulgas üürikontrolli ja elamuehituse langust erinevates föderaalriikides. Sisemised arutelud hetkeolukorra üle peeti juba kolmapäeval pärast riigi kõikidest piirkondadest laekunud teateid.

Üks Gehbaueri keskseid muresid GBV assotsiatsioonis on naiste edendamine. Seda peetakse eriti oluliseks tasakaalustatud ja jätkusuutliku elukeskkonna loomiseks. Sellel koosolekul andis Gehbauer ka eluasemeedenduse assotsiatsiooni esimehe koha üle Andrea Washietlile, kes töötab Sozialbau AG-s. Gehbauer teatas sisemistest muudatustest auditiosakonna ja GBV kontori kaasajastamiseks. Valimisega ühingu etteotsa soovib ta tuua organisatsiooni värsket õhku ja uusi impulsse.

Väljakutsed elamuehituses

Arutelusid sotsiaaleluruumide pakkumise üle tugevdavad ka Hans Böckleri Fondi praegused järeldused. Uuring näitab, et Saksamaa riik kasutab taskukohase eluaseme edendamiseks kolme keskset vahendit: eluasemetoetust, rahalist toetust sotsiaalkorteritele ja üürikontrolli. Kuid need meetmed ei saavuta täielikult seatud eesmärke. Vaatamata pakkumise kasvule on sotsiaaleluruumide rahastamisel probleeme ajapiirangute ja liiga väikese rahastamismahu tõttu.

Eriti murettekitav on asjaolu, et praeguse rahastamistaseme juures kümnes Saksamaa suurimas linnas kuluks taskukohaste eluasemevõimaluste puudujäägi kaotamiseks umbes 185 aastat. Lisaks on üüri ülemmääral arvukate erandite ja selle kohaldamise puuduste tõttu vaid piiratud mõju. Järjepideva rakendamise korral peaksid üürileandjad 44 suuremas linnas vähendama oma uute üüride preemiaid keskmiselt 17 protsenti, et viia üürihinnad sobivale tasemele.

Eluasemetoetus ja üürikoormus

Üürikoormuse vähendamiseks mõeldud eluasemetoetus jõuab vaid murdosale mõjutatud leibkondadest. Paljudel neist leibkondadest on endiselt kõrge üürikoormus ja eluasemetoetusel puudub otsene mõju üüri arengule. Uuringu kohaselt peavad 5,6 miljonit linnamajapidamist oma majutuse eest maksma vähemalt 30 protsenti oma sissetulekust. Märgitakse, et eriti rängalt kannatavad vaesuspiiril või sellest allpool üksi elavad inimesed, kes saavad maksta maksimaalselt 5 eurot ruutmeetri eest.

Teadlased nõuavad tungivalt olemasolevate vahendite tasakaalustamist ja rohkem investeeringuid sotsiaalsesse ja mittetulunduslikku eluasemetoetusse. Sotsiaaleluruumid jäid aastate jooksul alarahastatuks; 2014. aastal ehitati vastvalminud vaid 12 617 dotatsiooniga korterit. Tõsine mahajäämus on eriti suurlinnades, kus napib 880 000 soodsa hinnaga korterit. Lisaks on uute sotsiaalkorterite üürid sageli kõrgemad kui vaesuspiiri all olevatele leibkondadele taskukohane.

Nende uuringute tulemused peegeldavad teema keerukust ja väljakutseid, millega nii uus esimees Gehbauer kui ka kogu elamukogukond peavad ületama. Uute meetmete ja lähenemisviiside tõhususe osas on aga õhus surve parandada kõigi eluasemeolukorda.

Täpsemat infot vastava õppeolukorra ning elamuehituse ja üürikontrolli valdkondade jooksvate arengute kohta vaata reportaažist alates standard ja Hans Böckleri fond.