Uus kinnisvara võõrandamismaksu seadus: Nii see kinnisvara ostjaid mõjutab!

Uus kinnisvara võõrandamismaksu seadus: Nii see kinnisvara ostjaid mõjutab!

1. juunist 2025 kehtima hakanud kinnisvara võõrandamismaksuseaduse (GrEStG) muudatus toob endaga kaasa olulisi muudatusi kinnisvara võõrandamise maksustamises. See maksukahjude vähendamisele suunatud reform puudutab eelkõige kinnisvara omavate ettevõtete aktsiate võõrandamist. Valju report.at Vara võõrandamise maks tõuseb selliste aktsiatehingute puhul märkimisväärselt.

Üks peamisi kohandusi hõlmab aktsiatehingu limiidi langetamist 95%-lt 75%-le. See tähendab, et kinnisvara omava äriühingu vähemalt 75% aktsiate võõrandamine on maksustatav seitsme aasta jooksul. Lisaks rakendub nüüd ka ettevõtetele aktsiate võõrandamise mitmeaastane vaade. GrESt käivitab ka 74% aktsiate üleandmine ühele ostjale ja 26% teisele ostjale.

Muutused maksustamises

Uues määruses tuuakse sisse ka põhidefinitsioon: Kinnisvarafirma mõiste on ümber defineeritud kui äriühingud, mille vara koosneb valdavalt kinnisvarast või mille tulu saadakse peamiselt kinnisvara müügist, üürimisest või haldamisest. Nendele kinnisvarafirmadele kehtivad kõrgemad maksumäärad - 0,5% asemel 3,5% -, samuti erinev hindamisbaas, mis põhineb õiglasel väärtusel, mitte enam vara väärtusel. Need arengud, mis ulatuvad tagasi liidumaade algatusse, on suunatud tõhusa maksustamise tagamisele ja maksustamise vältimisele aktsiatehingute kaudu, nagu näiteks juhn.com selgitas.

Seadusemuudatuse oluliseks aspektiks on ka erand aktsiate võõrandamisest lähima pereringi piires. Vara võõrandamise maksu osas nendes tehingutes muudatusi ei ole. Näiteks kinnisvaraettevõtteks mittekuuluvate äriühingute ümberkorraldamisel või aktsiate võõrandamisel võib jätkuvalt kehtida soodne 0,5% maksumäär, mille aluseks on vara väärtus.

Tagajärjed investoritele ja ettevõtetele

Reformil võib olla kinnisvaraturgudele märkimisväärne mõju. Enne seadusemuudatust oli võimalik maksuvabalt omandada kuni 94,9% osalusest; Uued eeskirjad katavad nüüd selle võimaluse. Lisaks pikendati viimase 10,1% seltsingute maksuvaba omandamise tähtaega viielt aastalt kümnele. Eks ole näha, millist konkreetset mõju need muudatused ettevõtete ja investorite investeerimisstrateegiatele avaldavad. Küll aga on juba selge, et kinnisvara võõrandamise valdkonnas on maksude optimeerimise võimalusi oluliselt piiratud.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et kehtiv kinnisvara võõrandamismaksu regulatsioon kujutab endast olulist karmistamist, millel võivad olla kaugeleulatuvad tagajärjed mitte ainult ettevõtetele, vaid ka erainvestoritele.