Renoveerimis- ja moderniseerimismeetmed on kõrgete ehituskulude tõttu ohus: kriitika kavandatava ohtlike ainete määruse kohta

Renoveerimis- ja moderniseerimismeetmed on kõrgete ehituskulude tõttu ohus: kriitika kavandatava ohtlike ainete määruse kohta

Eluasemepuudus ja vähene uute hoonete arv avaldavad praegu pinget kinnisvarasektorile. Samal ajal näivad tingimused renoveerimiseks muutuvat järjest ebasoodsamaks. Föderaalse energiatõhusate hoonete ümbriste assotsiatsiooni tellitud uuringu kohaselt on Saksamaa hoonefondi renoveerimismäär praegu vaid 0,83 protsenti. Lisaks sellele kavandab Bauherren-Schutzbundi assotsiatsiooni küsitluse kohaselt vaid umbes kolmandik vanemate kinnisvara omanikest valdustest energiaga seotud moderniseerimismeetmeid.

Selle põhjused peituvad eelkõige praegu kõrgetes ehituskuludes. Hoolimata eluasemekriisist kavandavad seadusandjad aga uut määrust, mis võib neid kulusid veelgi suurendada. See on ohtlike ainete määruse võimalik reform. Eelnõu näeb ette, et kõik tööd olemasolevatel hoonetel, mis on ehitatud enne 31. oktoobrit 1993, tuleks ilma erilise kahtluseta läbi viia täielike asbestikaitsemeetmete alusel, sealhulgas jäätmed ohtlike jäätmetena kõrvaldades. See on väga keeruline ja kulukas protsess.

Sellise "kahtlusaluse kõrvaldamise" vältimiseks peavad eraomandi omanikud laskma läbi viia mõõtmised, mis tõendavad, et neil ei ole asbestisaastet. See on aga sageli kallis ja ekspertide arv piiratud. Lisaks pole veel selge, kas need kliirensi mõõtmised vastavad jäätmeseaduse nõuetele.

Selle reformi peamine kriitik on Eraehitajate Liit (VPB). Kuigi ta toetab jõupingutusi hoonete parandamiseks, on tema arvates lubamatu, et eraarendajad vastutavad ainuisikuliselt võimalike saastunud alade kontrollimise ja kõrvaldamise eest.

VPB väidab ka, et ehitus-võhikutel on paigaldatud materjalide ohtlikkuse hindamine sageli üle jõu. See võib tekitada eraarendajatele tarbetut rahalist koormust. Kui kliirensi mõõtmine on liiga kulukas või asjatundja puudub, tuleb kavandatava määruse kohaselt ka saastumata ehitusmaterjalid ohtlike jäätmetena suure kuluga ära visata. See võib kaasa tuua märkimisväärse kulude kasvu ilma täiendavat tervisekaitset tagamata.

Sellel ohtlike ainete määruse võimalikul reformil on seega potentsiaalselt negatiivne mõju kinnisvaraturule. See võib kaasa tuua renoveerimismeetmete kulude edasise suurenemise ja asetada eraarendajatele rahalise koormuse. See võib omakorda viia selleni, et veelgi vähem omanikest-kasutajaid ajakohastab vanemaid kinnistuid, et muuta need energiatõhusamaks. Madal renoveerimismäär ja uute kinnisvaraobjektide vähesus paneks eluasemeturule pikaajalise koormuse ja tekitaks jätkuvalt probleeme kinnisvarasektorile.

Vastavalt aruandele www.fr.de