Suche
Mein Konto
Saksamaa eluasemepuudusel pole lõppu näha. Olukord läheb hullemaks, eriti suurlinnapiirkondades. Näiteks Berliinis ehitatakse igal aastal umbes 13 000 uut korterit – aastas tuleb juurde 65 000 inimest. Kuid enamiku inimeste jaoks on korteri üürimine või isegi ostmine vaid unistus, mille täitumist pärast paljusid ebaõnnestunud korteriotsinguid enam ei usuta. Lisaks pakkumiste nappusele mängivad suurt rolli ka kallinenud hinnad ja eelkõige kõrged intressimäärad: paljude korteriühistute jaoks pole investeeringut elamuehitusse kas enam eelarves plaanis või tuleks üürihindu tõsta niivõrd, et see ei ole tavalisele leibkonnale enam otstarbekas. Konkreetsed tagajärjed on sellised probleemid nagu vaesus vanaduses, noorte perede probleemid või oskustööliste sisserände takistamine.
Maapiirkondades on olukord teistsugune kui Berliinis või teistes suurlinnades. Siin teatavad üürileandjad, et nad ei leia üürnikke parimatele korteritele - näiteks Baieri piirkonnas -, kuigi erinevalt Berliinist on infrastruktuur näiteks lasteaedade piirkonnas suurepärane.
Saksa ehitustööstuse pealiidu tegevdirektor Tim-Oliver Müller ütles Berliner Zeitungile: "Praeguste kinnisvarahindade ja ehitusintresside juures peaks suurlinnas 80-ruutmeetrise korteri soetamiseks soovija teenima 8000–10 000 eurot netokuus. Seda ei saa keegi endale lubada."
Numbrid on murettekitavad: ehitustööstuse föderaalse statistikaameti kolmapäeval avaldatud andmete kohaselt olid elamuehituses tellimused juba 2022. aasta augustis reaalselt kokku kukkunud 23,8 protsenti ja selle aasta augustis taas 6,5 protsenti. Ehitustööstuse müük oli tänavu esimese kaheksa kuuga reaalselt 4,0 protsenti väiksem kui mullu samal perioodil ning elamuehituses koguni 10,8 protsenti. Paranemist ei ole näha. Tim-Oliver Müller: "Olukord eluasemeturul läheb palju hullemaks. Sest ehitusprojektid peavad olema kooskõlastatud enne tellimuste laekumist ja kooskõlastuste arv on juba kuid langenud. Järgmisel aastal jääb poliitiline eesmärk 400 000 uut korterit seega pikalt mööda ning 200 000 korterit pole oodatagi."
Müller kritiseerib föderaalvalitsuse tegevusetust ja süüdistab seda valede prioriteetide seadmises: "Ma ei saa aru, kuidas riik saab nii paljudele asjadele raha kulutada, aga ähvardab läbi kukkuda küsimuses, mis võib viia tõsise sotsiaalse kriisini – kui põhiõigust eluasemele ei saa enam tagada." Ilmselt pole viimaste kriisikõnelustega midagi saavutatud: "Neli nädalat pärast ehituse tippkohtumist föderaalvalitsusega pole me veel saanud konkreetset signaali, kuidas asjad edasi peaksid minema. Ma ei saa sellest aru," ütles assotsiatsiooni juht Müller.
Tööstusharul on selged ideed selle kohta, kuidas tuleval aastal hädaolukorrast leevendust saavutada. Müller: "Me vajame KfW intresside vähendamise programmi EH55 standardiga hoonete jaoks, et saaksime tegeleda kõigi juba heakskiidetud projektidega, mis on juba täna riiulil." Ühistu juht on veendunud: “Kui elamuehitusprojektidele oleks kaheprotsendilise intressiga laenud, saaks tuleval aastal ehitada veel kümneid tuhandeid kortereid ja üürida 20 euro ruutmeetri asemel 10 või 12 euroga.
Müller näeb vajadust poliitiliseks tegutsemiseks, sest vastasel juhul pöörduksid ettevõtted majanduse väljavaadete puudumise tõttu elamuehitusest kõrvale: "Ehitustööstusel ei lähe halvasti, aga elamuehitusel läheb halvasti. Kui kortereid ei ehitata, siis ehitusfirmad ja käsitöölised lähevad muudesse valdkondadesse nagu renoveerimine või taristu. Tegemisi jätkub."
Föderaalne statistikaamet avaldas kogu ehitustööstuse olulise tellimuste kasvu: augustis oli laekunud tellimusi 10,8 protsenti üle eelmise kuu taseme ning aasta varasemaga võrreldes oli isegi reaalne kasv 17,5 protsenti. Tim-Oliver Müller selgitab, et ehitusvaldkonna praeguseid majandusnäitajaid tuleb vaadata kontekstis: "See positiivne areng laekuvate tellimuste osas on hea, kuid selle põhjuseks on vaid mitmed suured projektid raudtee-ehituses. See on raudtee-ehitusettevõtete jaoks positiivne, kuid ei saa ega tohi varjata tõsiasja, et laekuvad tellimused elamuehituses on jätkuvalt languses."
Peamise ehitusvaldkonna kasv on ühelt poolt tingitud tellimuste reaalsest kahekordistumisest tsiviilehituses – mis hõlmab valdavalt raudteed – ning teisalt statistilise baasefekti, lõppude lõpuks langesid laekuvad tellimused eelmise aasta samal kuul (august 2022) 15,6 protsenti. "Langused vaid nõrgenevad statistiliste mõjude tõttu, mitte sellepärast, et elamuehituses oleks saavutatud põhi või et poliitikud on võtnud piisavalt meetmeid, et asjad lõpuks ümber pöörata," võtab Müller olukorra kokku liidu teates. „Kogu ehitussektoris on esimese kaheksa kuuga siiski reaalne tellimuste langus 7,6 protsenti – vaatamata ehituse heale arengule,“ ütleb Müller. "Seetõttu pole üllatav, et augusti müük näitas juba niigi kehva eelmise aasta näitajat tõelist stagnatsiooni."
Asjaolu, et müük ehitussektoris ei olnud veelgi halvem, on tingitud ka statistilistest mõjudest; on ju alates 2022. aasta aprillist teatatud müügi tegelikest langustest.