Eluasemete puudus ja väike uute hoonete arv koormavad kinnisvarasektorit: renoveerimine ja moderniseerimine seisavad silmitsi väljakutsetega.

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Eluasemepuudus ja vähene uute hoonete arv avaldavad praegu pinget kinnisvarasektorile. Samal ajal näivad tingimused renoveerimiseks muutuvat järjest ebasoodsamaks. Föderaalse energiatõhusate hoonete ümbriste assotsiatsiooni tellitud uuringu kohaselt on Saksamaa hoonefondis renoveerimise määr praegu vaid 0,83 protsenti. Bauherren-Schutzbundi assotsiatsiooni uuring näitab ka, et vaid umbes kolmandik vanemate kinnistute omanikest kavandab energiaga seotud moderniseerimismeetmeid. Kõrged ehituskulud on määrav tegur, miks nii renoveerimis- kui ka moderniseerimismeetmed edenevad aeglaselt. Süveneva eluasemekriisi taustal tundub seda arusaamatum, et seadusandja kavandab uut regulatsiooni, mis tõstaks renoveerimismeetmete kulusid...

Wohnungsmangel und zu geringe Neubau-Zahlen belasten aktuell den Immobilien-Sektor. Gleichzeitig scheinen die Bedingungen für Sanierungen immer ungünstiger zu werden. Laut einer Studie im Auftrag des Bundesverbands energieeffiziente Gebäudehülle liegt die Quote für Sanierungen im deutschen Gebäudebestand aktuell bei nur 0,83 Prozent. Eine Umfrage des Verbands Bauherren-Schutzbund zeigt zudem, dass nur etwa ein Drittel der Eigennutzer von älteren Immobilien energetische Modernisierungsmaßnahmen plant. Die hohen Baukosten sind ein entscheidender Faktor, warum sowohl Sanierungs- als auch Modernisierungsmaßnahmen nur schleppend vorankommen. Vor dem Hintergrund einer zunehmenden Wohnbaukrise sieht es umso unverständlicher aus, dass der Gesetzgeber eine neue Verordnung plant, die die Kosten für Sanierungsmaßnahmen …
Eluasemepuudus ja vähene uute hoonete arv avaldavad praegu pinget kinnisvarasektorile. Samal ajal näivad tingimused renoveerimiseks muutuvat järjest ebasoodsamaks. Föderaalse energiatõhusate hoonete ümbriste assotsiatsiooni tellitud uuringu kohaselt on Saksamaa hoonefondis renoveerimise määr praegu vaid 0,83 protsenti. Bauherren-Schutzbundi assotsiatsiooni uuring näitab ka, et vaid umbes kolmandik vanemate kinnistute omanikest kavandab energiaga seotud moderniseerimismeetmeid. Kõrged ehituskulud on määrav tegur, miks nii renoveerimis- kui ka moderniseerimismeetmed edenevad aeglaselt. Süveneva eluasemekriisi taustal tundub seda arusaamatum, et seadusandja kavandab uut regulatsiooni, mis tõstaks renoveerimismeetmete kulusid...

Eluasemete puudus ja väike uute hoonete arv koormavad kinnisvarasektorit: renoveerimine ja moderniseerimine seisavad silmitsi väljakutsetega.

Eluasemepuudus ja vähene uute hoonete arv avaldavad praegu pinget kinnisvarasektorile. Samal ajal näivad tingimused renoveerimiseks muutuvat järjest ebasoodsamaks. Föderaalse energiatõhusate hoonete ümbriste assotsiatsiooni tellitud uuringu kohaselt on Saksamaa hoonefondis renoveerimise määr praegu vaid 0,83 protsenti. Bauherren-Schutzbundi assotsiatsiooni uuring näitab ka, et vaid umbes kolmandik vanemate kinnistute omanikest kavandab energiaga seotud moderniseerimismeetmeid. Kõrged ehituskulud on määrav tegur, miks nii renoveerimis- kui ka moderniseerimismeetmed edenevad aeglaselt. Süveneva eluasemekriisi taustal tundub seda arusaamatum, et seadusandjad kavandavad uut regulatsiooni, mis võiks renoveerimismeetmete kulusid veelgi tõsta. Merkur.de raporti kohaselt arutatakse ohtlike ainete määruse reformi. Sellest tulenevalt tuleks kõik tööd olemasolevatel hoonetel, mis on ehitatud enne 31. oktoobrit 1993, teostada ilma erilise kahtluseta asbestikaitsemeetmete ja ohtlike jäätmete kõrvaldamise alusel. See paneks kinnisvaraomanikele tohutu rahalise ja bürokraatliku koormuse. "Kahtlusliku kõrvaldamise" vältimiseks tuleks kinnisvaraomanikel teha mõõtmised, millega kaasnevad lisakulud. Kavandatav reform on pälvinud eraehitajate liidu (VPB) kriitikat, mis juhib tähelepanu sellele, et tavaliselt ei oska ehitajad hinnata asbestiga seotud riskiolukorda. See võib kaasa tuua tarbetut täiendavat rahalist koormust. Seetõttu kutsub VPB üles jagama õiglasemalt vastutust võimalike saastunud alade uurimise ja kõrvaldamise eest. Sellel kavandatud regulatsioonireformil võib olla oluline mõju kinnisvaraturule ja tööstusele. Eelkõige eraarendajad võivad olla tugevalt rahaliselt koormatud, mis võib kaasa tuua täiendavaid viivitusi renoveerimis- ja moderniseerimismeetmetes. Eks ole näha, kas reform lõplikult heaks kiidetakse ja millised konkreetsed nõuded siis kehtivad.

Loe allikaartiklit aadressil www.merkur.de

Artikli juurde