Eluasemepuudus ja vähene uute hoonete arv panevad kinnisvarasektorile pinget – finantseksperdid hoiatavad renoveerimiskulude suurenemise eest

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Eluasemepuudus ja vähene uute hoonete arv avaldavad praegu pinget kinnisvarasektorile. Samal ajal näivad tingimused renoveerimiseks muutuvat järjest ebasoodsamaks. Föderaalse energiatõhusate hoonete ümbriste assotsiatsiooni tellitud uuringu kohaselt on Saksamaa hoonefondis renoveerimise määr praegu vaid 0,83 protsenti. Bauherren-Schutzbundi assotsiatsiooni uuring näitas ka, et vaid umbes kolmandik vanemate kinnisvara omanikest kavandab energiaga seotud moderniseerimismeetmeid. Kõrged ehituskulud on üks peamisi põhjusi, miks ei renoveerimis- ega moderniseerimismeetmed ei edene. Sellega seoses kavandab seadusandja ohtlike ainete määruse reformimiseks uut määrust, mis võib veelgi tõsta renoveerimiskulusid. Vastavalt…

Wohnungsmangel und zu geringe Neubau-Zahlen belasten aktuell den Immobilien-Sektor. Gleichzeitig scheinen die Bedingungen für Sanierungen immer ungünstiger zu werden. Laut einer Studie im Auftrag des Bundesverbands energieeffiziente Gebäudehülle liegt die Quote für Sanierungen im deutschen Gebäudebestand aktuell nur bei 0,83 Prozent. Eine Umfrage des Verbands Bauherren-Schutzbund ergab zudem, dass nur etwa ein Drittel der Eigennutzer mit älteren Immobilien energetische Modernisierungsmaßnahmen plant. Die hohen Baukosten sind einer der Hauptgründe dafür, dass weder Sanierungs- noch Modernisierungsmaßnahmen vorankommen. In diesem Zusammenhang plant der Gesetzgeber eine neue Verordnung zur Reform der Gefahrstoffverordnung, die die Kosten für Sanierungen weiter in die Höhe treiben könnte. Gemäß …
Eluasemepuudus ja vähene uute hoonete arv avaldavad praegu pinget kinnisvarasektorile. Samal ajal näivad tingimused renoveerimiseks muutuvat järjest ebasoodsamaks. Föderaalse energiatõhusate hoonete ümbriste assotsiatsiooni tellitud uuringu kohaselt on Saksamaa hoonefondis renoveerimise määr praegu vaid 0,83 protsenti. Bauherren-Schutzbundi assotsiatsiooni uuring näitas ka, et vaid umbes kolmandik vanemate kinnisvara omanikest kavandab energiaga seotud moderniseerimismeetmeid. Kõrged ehituskulud on üks peamisi põhjusi, miks ei renoveerimis- ega moderniseerimismeetmed ei edene. Sellega seoses kavandab seadusandja ohtlike ainete määruse reformimiseks uut määrust, mis võib veelgi tõsta renoveerimiskulusid. Vastavalt…

Eluasemepuudus ja vähene uute hoonete arv panevad kinnisvarasektorile pinget – finantseksperdid hoiatavad renoveerimiskulude suurenemise eest

Eluasemepuudus ja vähene uute hoonete arv avaldavad praegu pinget kinnisvarasektorile. Samal ajal näivad tingimused renoveerimiseks muutuvat järjest ebasoodsamaks. Föderaalse energiatõhusate hoonete ümbriste assotsiatsiooni tellitud uuringu kohaselt on Saksamaa hoonefondis renoveerimise määr praegu vaid 0,83 protsenti. Bauherren-Schutzbundi assotsiatsiooni uuring näitas ka, et vaid umbes kolmandik vanemate kinnisvara omanikest kavandab energiaga seotud moderniseerimismeetmeid. Kõrged ehituskulud on üks peamisi põhjusi, miks ei renoveerimis- ega moderniseerimismeetmed ei edene. Sellega seoses kavandab seadusandja ohtlike ainete määruse reformimiseks uut määrust, mis võib veelgi tõsta renoveerimiskulusid.

Vastavalt veebilehe www.merkur.de aruandele tuleks eelnõu lõike 5a lõike 2 kohaselt kõik tööd olemasolevatel hoonetel, mis on ehitatud enne 31. oktoobrit 1993, ilma erilise kahtluseta läbi viia täielike asbestikaitsemeetmete ja jäätmekäitluse ohtlike jäätmetena. See protseduur on äärmiselt keeruline ja vastavalt kulukas. Sellise "kahtlusaluse kõrvaldamise" vältimiseks peavad eraomandi omanikud laskma läbi viia mõõtmised, mis tõendavad, et neil ei ole asbestisaastet. See on aga kallis ja asjatundjaid napib. Samuti pole veel lõplikult välja selgitatud, kas kliirensi mõõtmised vastavad jäätmeseaduse nõuetele.

Eraehitajate liit (VPB) kritiseerib seda ohtlike ainete määruse reformi. Lobistid ei ole huvitatud säästmisest vajalike kaitsemeetmete arvelt, vaid pigem sellest, et eraarendajad kui ahela nõrgim lüli jääksid ainuvastutavaks võimalike saastunud alade uurimise ja kõrvaldamise eest. Eriti ehitusinimesed ei suuda sageli ise hinnata, kas paigaldatav materjal on ohtlik või mitte. See võib kaasa tuua tarbetu täiendava rahalise koormuse ja suurendada ehitusmaterjalide ohtlike jäätmetena kõrvaldamise kulusid ilma suuremat tervisekaitset pakkumata.

See kavandatav regulatsioon võib oluliselt mõjutada kinnisvaraturgu ja tööstust. Ehituskulud jätkaksid tõusmist, mis võib niigi madalale renoveerimismäärale ilmselt veelgi suuremat mõju avaldada. Lisaks võivad eraarendajad seista silmitsi rahaliste väljakutsetega, kuna nad vastutavad võimalike saastunud alade kontrollimise ja kõrvaldamise eest. See võib kaasa tuua selle, et moderniseerimismeetmeid rakendab vähem ehitajaid, mis avaldaks turule täiendavat pinget.

Allikas: vastavalt aruandele Merkuur

Loe allikaartiklit aadressil www.merkur.de

Artikli juurde