Eluasemepuudus Saksamaal: ehitusplaanid peatuvad, üürihinnad tõusevad jätkuvalt!

Eluasemepuudus Saksamaal: ehitusplaanid peatuvad, üürihinnad tõusevad jätkuvalt!

Eluasemepuudus Saksamaal peaks muutuma veelgi hullemaks. Üha enam uusi ehitusplaane takerdub ning kortereid valmib tänavu vähem kui varem. Vastavalt Lõuna-Saksamaa ajaleht Korteriühistu GdW oletab, et 2025. aastal on oodata vaid umbes 218 000 uut korterit. Võrdluseks: 2024. aastal oli kinnistuid veidi alla 252 000. 2026. aasta prognoos on vaid 200 000

Üks peamisi põhjusi, miks uusehitus hilineb, on ehitushindade järsk tõus, mis on üldisest hinnaarengust üha enam lahutatud. Paljud ettevõtted loobuvad heakskiidetud projektidest, kuna kulusid ei ole enam võimalik tõendada. Kuigi rahastust pakutakse rohkem, ei ole keskmise ja madalama hinnasegmendi üürikorterid enam kasumlikud. See tähendab, et paljudel inimestel, sealhulgas spetsialistidel, nagu politseinikud ja õed, on raskusi taskukohase eluaseme leidmisega.

Väljakutse poliitikale

Eluasemeturu probleeme nähakse järgmise valitsuse suure väljakutsena. Poliitilised lubadused ehitussektoris asjad ümber pöörata ei ole seni täitunud. Fooriliit oli seadnud eesmärgiks ehitada aastas 400 000 korterit, millest 100 000 on riiklikult rahastatud, kuid 2024. aastal ehitati neist vaid veidi üle poole. See ei valmista muret mitte ainult GdW presidendile Gedaschkole, kes on kiirete paranduste suhtes skeptiline, vaid ka peredele nagu Haferkornid, kes otsivad kiiresti taskukohast neljatoalist korterit.

Perekond Haferkorn suudab koguda maksimaalselt 1600 eurot kuus ja on juba proovinud erinevaid majutusvõimalusi, kuid edutult. See peegeldab laialt levinud reaalsust: üürihinnad tõusevad pidevalt kõigis hinnasegmentides. Näiteks 60-ruutmeetrine korter maksaks 2024. aastal Berliinis 650 eurot, Frankfurdis 790 eurot, Stuttgardis 800 eurot ja Münchenis isegi 1150 eurot. Eriti murettekitav on olukord sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevate leibkondade jaoks, kes saavad sageli eluaseme taotlemisel tagasilükkamise oma nime või päritolu tõttu.

Vajadus uue alguse järele

Föderaalvalitsus kavandab nüüd meetmeid uue hoone toetamiseks. Uus ehitusminister Verena Hubertz (SPD) soovib uut ehitust hoogustada, leevendades seaduslikke nõudeid ja kiirendades kooskõlastusmenetlusi. Bundestagis arutatakse praegu äsja heaks kiidetud “ehitusturbot”. Hubertz on seadnud ambitsioonikaks eesmärgiks vähendada ehituskulusid poole võrra.

Sellegipoolest on sotsiaaleluruumide vähenemine murettekitav areng. Kui 1987. aastal oli Lääne-Saksamaal neli miljonit sotsiaaleluruumi, siis praegu on neid vaid 1,1 miljonit. Kriitikud kurdavad, et riik aktsepteerib kodanikuhüvitise saajate eest kõrgeid üüritasusid, mis muudab olukorra üha hullemaks. Reutlingenis on juba ehitatud uus 76 korteriga maja, mille ruutmeetri keskmine üür on 8,88 eurot. Sellegipoolest on jätkuvalt tugev üleskutse kehtestada ülirikastele kõrgemad pärandimaksud ja luua uusi toetusprogramme nende rahastamiseks.

Väljakutsed on tohutud ja tuleb näha, kas poliitiline pööre elamuehituses ka tegelikult algatatakse. Vajalikud sammud tuleb astuda kiiresti, BBSR-i andmetel on nõudlus uute hoonete järele 2030. aastaks 320 000 korterit aastas.