100 miljardit eurot meie linnadele: uus investeerimisajastu!

100 miljardit eurot meie linnadele: uus investeerimisajastu!

Föderaalkabinet otsustas kolmapäeval olulise sammu, et rahastada taristuinvesteeringuid Saksamaal. Ühtekokku eraldatakse vastloodud erifondist 100 miljardit eurot, et toetada riike ja omavalitsusi nende taristu hädavajalikul kaasajastamisel. Need investeeringud on osa finantspoliitika põhjapanevast ümberkorraldamisest, mis toimub vastusena Saksamaa transpordiinfrastruktuuri üha ebapiisavamale olukorrale, teatab Hasepost.

Selle paketi osana vastu võetud uued seaduseelnõud reguleerivad taristuprojektide rahastamist ja tõhusat eelarveseiret. Keskne aspekt on erivarade jaotamine, mis jaotatakse riikide vahel Königsteini võtmes. See kokkulepe sõlmiti liidukantsleri ja liidumaade valitsusjuhtide vahel.

Infrastruktuuri tervishoid ja avalikud investeeringud

Investeerimisvajadus Saksamaal on tohutu. Avaliku sektori netoinvesteeringud on alates 1990. aastatest kõikunud nulli ümber, mis on toonud kaasa riigikapitali kaasaegsuse vähenemise. Majandusteadlaste liit oli juba varem nõudnud riigi investeeringute rahastamiseks spetsiaalse fondi loomist, et sellele olukorrale vastu seista. Majandusteenistuse hinnangul on transpordi infrastruktuuri seisukord ebapiisav ja mõjutab kõiki transpordiliike. See rõhutab meetmete kiireloomulisust.

Seaduseelnõud näevad ette, et investeerimismeetmeid rahastatakse vaid juhul, kui need algavad pärast 1. jaanuari 2025. Lisaks saavad osariigid edaspidi võlapiduri osana kasutada föderaalvalitsusega samasugust struktuurset võla paindlikkust, mis suurendab oluliselt nende eelarvepaindlikkust. Meetmete kooskõlastamise võimalus ulatub 2036. aasta lõpuni, mis loob pikaajalise planeerimishorisondi.

Finantstingimused ja väljakutsed

Selle erifondi kasutuselevõtt käib käsikäes põhiseaduse põhimõttelise muudatusega, mis lubab külmasid kaitsekulutusi ning kuni 500 miljardi euro suuruse krediidilubadega eraldi eelarvet infrastruktuuri ja kliimakaitse jaoks. Need muudatused on juba tekitanud erinevaid tõlgendusi – mõned peavad seda ajalooliseks otsuseks, teised aga uue võimuliidu poliitiliseks sammuks.

Üldise majandusarengu hindamise nõuandekomisjon (SVR Wirtschaft) on neid meetmeid kritiseerinud ja soovitab ka liiklusega seotud tulusid, nagu veoautode teemaksud ja sõidukimaksud, kasutada rohkem transpordi infrastruktuuri rahastamiseks. Samuti arutatakse autokasutustasu kehtestamist, et tagada jätkusuutlik kasutajate rahastamine.

Taristu erifondi loomise kiire otsus tekitab küsimusi kulude sihtotstarbelisuse ja täiendavuse osas. Koalitsioonileping näeb seega ette selged eesmärgid ja konkreetsete investeerimisvaldkondade väljaselgitamise, et tagada nende meetmete mõttekus ja stabiilsus. Kriitikud hoiatavad, et potentsiaalselt võidakse erifondi vahendeid kasutada juba kavandatud investeeringuteks, mis kahjustaks tegelikku tahtlikkust.

Kokkuvõttes on 100 miljardi euro eraldamine erifondist märkimisväärne samm riigi rahastatava infrastruktuuri parandamise suunas Saksamaal. Jääb näha, kas seatud raamtingimused ja kontrollid viivad ka tegelikult soovitud tulemusteni.