500 miljardit Saksamaa tuleviku jaoks: kas bürokraatia on tapja?

500 miljardit Saksamaa tuleviku jaoks: kas bürokraatia on tapja?

Uue föderaalvalitsuse pikisilmi oodatud taristupaketti peetakse Saksamaa üheks suurimaks majandusprojektiks. Riigi edasise arengu seisukohalt on oluline, et paketi maht on 500 miljardit eurot. See algatus on osa erifondist, mis kiideti heaks 2025. aasta märtsis põhiseaduse muutmisega, et võimaldada täiendavaid laenuga rahastatavaid investeeringuid riigi raskustes olevatesse infrastruktuuridesse ja saavutada 2045. aastaks kliimaneutraalsus. Keskendu  teatab, et seda erifondi peetakse hädasti vajalikuks avaliku infrastruktuuri puuduste, näiteks katkiste teede ja lagunenud sildade tõttu. Praegu puudub aga selge prioriteetide plaan kooskõlastusmenetluse ja raha õigeaegse kasutamise osas.

Erifond on kavandatud kestma 12 aastat ja seda võib kasutada ainult täiendavateks infrastruktuuriinvesteeringuteks. Eriti tähelepanuväärne on see, et selle fondi laene ei arvestata võlapiduri alla. Plaan näeb ette, et 100 miljardit eurot läheb osariikidele ja omavalitsustele, 100 miljardit eurot aga veel “kliima- ja transformatsioonifondi”. Ülejäänud 300 miljardit eurot kavatsetakse kasutada täiendavateks föderaalseteks investeeringuteks, mis vastab 25 miljardi euro suurusele aastasummale. Föderaalvalitsus lisab, et need meetmed võivad lähiaastatel kaasa tuua föderaalinvesteeringute olulise suurenemise, mis võib suureneda 50 protsenti.

Investeerimisprioriteedid ja väljakutsed

Taristupaketi osana on planeeritud erinevad investeerimisprioriteedid. See hõlmab muuhulgas 52 miljardit eurot föderaalsete kiirteede ja teede laiendamiseks ja remondiks, eriti umbes 5000 silla jaoks. Lisaks on raudteevõrgu jaoks ette nähtud 150 miljardit eurot, pöörates erilist tähelepanu 40 põhiliinile ja olulistele digitaliseerimisprojektidele. Lisaks liigub kohalikku ühistransporti 28 miljardit eurot. Energiataristu tugevdamiseks on planeeritud 136 miljardit eurot, mis investeeritakse 2030. aastaks elektrivõrgu laiendamisse.

Taristupaketi teine ​​eesmärk on mahukate investeeringute kaudu luua üle miljoni uue töökoha. Sellegipoolest on bürokraatlik takistus endiselt suur väljakutse. Eksperdid nõuavad kiiremas korras koostama seaduseelnõu, mis kiirendaks planeerimis- ja kooskõlastusprotsesse, et kulusid efektiivsemalt ja kiiremini realiseerida. Saksamaa majanduses on praegu tugev nõrkusperiood, mis on osaliselt tingitud pikkadest heakskiitmismenetlustest.

Finantseerimine ja organisatsiooniline struktuur

Föderaalvalitsus on kavandanud ka eelarve konsolideerimise meetmeid, mis hõlmavad majanduskasvu soodustamist ja täiendavaid säästumeetmeid, nagu põhiturvalisuse reform, aga ka kokkuhoidu personali- ja toetusprogrammides. Täiendavate investeeringute tagamiseks erifondist peavad föderaaleelarve investeeringute kulud ületama vähemalt kümmet protsenti kogueelarvest. Juba 2025. aastaks on planeeritud ligi 19 miljardi euro suurused investeeringud, mis moodustavad osa ligikaudu 37 miljardi eurosest kogusummast, mis sisaldab ka kliima- ja transformatsioonifondi vahendeid ning riikide ja omavalitsuste investeeringuid.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et liiduvalitsuse uus taristupakett toob endaga kaasa nii võimalusi edasiseks arenguks kui ka bürokraatiast ja kooskõlastusprotseduuridest tulenevaid väljakutseid. Edukas rakendamine võib olla otsustava tähtsusega Saksamaa moderniseerimiseks ja konkurentsivõime tugevdamiseks.