Punane hoiatus: Saksamaa oskustööliste nappus ähvardab majandust kägistada!

Punane hoiatus: Saksamaa oskustööliste nappus ähvardab majandust kägistada!

Saksamaa majandus seisab silmitsi tõsise demograafilise probleemiga: üha enam beebibuumi põlvnejaid läheb pensionile, samas napib hädavajalikke töötajaid, kes selle kaotuse hüvitaksid. Vastavalt aruandele Frankfurter Rundschau Aastaks 2024 ei suutnud ligikaudu pooled Saksamaa ettevõtetest oma koolituskohti edukalt täita. See on murettekitav signaal, sest 2035. aastaks ennustatakse ligikaudu seitsme miljoni töötaja kaotust. Föderaalse Tööhõiveameti juht Vanessa Ahuja hoiatab "drastiliste tagajärgede eest" majandusele ja ühiskonnale, kui see trend jätkub.

Võimalikud tagajärjed on mitmesugused: ettevõtted võivad oma investeeringud tühistada või välismaale kolida ning sotsiaalkindlustusfondidel on oht kaotada olulisi panustajaid. Selle taustal näeb Ahuja võtmelahendusena immigratsiooni, mida täiendab olemasolevate töötajate aktiveerimine ja tootlikkuse tõus. Praegu Saksamaalt lahkuva 1,3 miljoni inimese kaotuse kompenseerimiseks on 2025. aastal vaja 1,7 miljonit immigranti.

Oskustööliste puudus ja integratsioon

Ränne on Saksamaad varem majanduslikult toetanud ja võib ka tulevikus mängida otsustavat rolli. Valju Deutschlandfunk Välistöötajate osatähtsus Saksamaal on sotsiaalkindlustusmaksetega töökohtadel praegu 6,7 miljonit. Need inimesed annavad 13,2% kogulisandväärtusest ning on olulised erinevatele tööstusharudele, näiteks puhastustööstus, kus välispass on rohkem kui igal kolmandal töötajal, ja ehituses, kus peaaegu iga kolmas on välispäritolu. Isegi arstide puhul ei ole umbes 14% praktiseerivatest arstidest Saksamaa kodakondsust.

Siiski ei tasu väljakutseid alahinnata: endise tööministri Hubertus Heili hinnangul võib Saksamaa 2035. aastaks kaotada kuni seitse miljonit töötajat ja oskustöölist. Selline olukord muudab immigratsiooni vajalikumaks kui kunagi varem, et võidelda oskustööliste puudusega. Olukord halveneb ka siis, kui arvestada, et 2023. aastal jäi avatuks ligikaudu 570 000 töökohta, kuna sobiva kvalifikatsiooniga töötuid ei olnud piisavalt.

Sisserände takistused ja võimalused

Kuigi paljud sisserändajad on juba aastaid Saksamaale tööle tulnud, on neil palju takistusi. Pikad viisade ooteajad, aeglane bürokraatia ja diskrimineerimine tekitavad tõsiseid probleeme. Uuring näitab ka, et 73% ettevõtetest näeb AfD-s ohtu oskustööliste tagamisel ja et võrreldes teiste riikidega puuduvad stiimulid, näiteks äsja sisserännanud oskustööliste maksusoodustused. Prognooside kohaselt peaks Saksamaa tööjõu stabiilsena hoidmiseks igal aastal värbama 300 000–400 000 inimest.

Merzi valitsus on koalitsioonileppes võtnud eesmärgiks luua immigratsioonisõbralik riik, mille käigus tõstetakse kvalifikatsiooni ja vähendatakse juurdepääsu sotsiaalsüsteemidele. Vajadus kõrgelt kvalifitseeritud sisserändajate järele on silmatorkav, sest 2020. aastal oli üle 35% sisserändajatest madala kvalifikatsiooniga. Potentsiaalse määra tõstmiseks 2029. aastaks 1,1 protsendini oleks vaja 1,5 miljoni töötaja sisserännet.

Kokkuvõttes on selge: Saksamaa majandus vajab kiiresti tulevikku suunatud lähenemisviise, et lahendada eelseisva oskustööliste puuduse probleem. Ränne võiks olla selle väljakutse ületamise keskne võti, kuid samal ajal tuleb järjekindlalt tegeleda ka tuvastatud takistustega.