Altenstadt investeerib lasteaeda ja renoveerib Sonnenstrasse!

Altenstadt investeerib lasteaeda ja renoveerib Sonnenstrasse!

17. mail 2025 Altenstadtis Gasthof Janseris toimunud kodanikukoosolekul tutvustas linnapea Andreas Kögl mitmesugust olulist infot valla rahaasjade kohta. Vaatamata mõnele tühjale kohale tuli piisavalt palju kodanikke, et uudistada aktuaalseid teemasid. Fookuses oli rahvaarv, eelarve ja planeeritud investeeringud. Esitatud andmetel elas vallas 2024. aastal püsivalt 3498 elanikku, sündis 27 ja suri 25 inimest.

2024. aasta halduseelarve ulatub ligikaudu 8,3 miljoni euroni. Suurim tuluallikas oli tulumaksuosalus ligi 2,5 miljoni euro ulatuses. 2024. aasta kaubandusmaks oli oluliselt madalam, 934 000 eurot võrreldes ligi 2,9 miljoni euroga 2022. aastal. 2025. aasta prognoos näeb ette tõusu umbes 1,5 miljoni euroni. Oli ka negatiivseid külgi: kogukond ei saa enam võtmeeraldist, kuna eelmisel aastal oli saadaval 400 000 eurot.

Investeeringud ja kulud

Suurimad kulutused tulenevad linnaosamaksust, mis ulatub ligi 2,9 miljoni euroni. 2024. aasta varade eelarveks on määratud veidi alla 3,4 miljoni euro. Märkimisväärne osa sellest eelarvest suunatakse uutesse projektidesse, sealhulgas peaaegu miljon eurot uue Schwabniederhofeni läbisõidu ja Hohenfurcher Straße jaoks. Erilist tähelepanu pöörati lasteaia uue hoone planeerimisele ja Sonnenstrasse renoveerimisele, mille maksumuseks hinnati ligikaudu 2 miljonit eurot, kusjuures reservi on juba olemas 400 000 eurot.

Lisaks kuulutati välja vana tuletõrjedepoo toetus 8000 euroga ja tuletõrjeauto (LF) asendusost 20, milleks on planeeritud omaosalus 435 000 eurot. Linnapea Kögl tõi välja ka demograafilise naabruskonna planeerimise vajaduse, et tulla toime tuleviku väljakutsetega.

Maksude raamtingimused

Valla rahanduse kontekstis on oluline valgustada kaubandus- ja kinnisvaramaksu B maksumäärade arenguid 2024. aastal. Nimetatud määrad muutuvad kohalike omavalitsuste aktiivsest finantsjärelevalvest tulenevalt olulisel määral. 14,8 protsenti omavalitsustest on tõstnud oma kaubandusmaksumäära, mis on osaliselt tingitud püüdlustest katvuse lünki kaotada. Ka kinnisvaramaks B tõusis 14 protsendipunkti võrra 568 protsendini.

Need tõusud ei ole mitte ainult kohalikul tasandil olulised, vaid mõjutavad ka Saksamaa ettevõtete asukohavalikut. Keskmine maksukoormus jääb 30 protsendi kanti, mis on rahvusvahelises võrdluses üks kõrgemaid. Kõrge kaubanduse maksukoormus võib paljudele ettevõtetele, eriti teenindussektoris, tuua kaasa olulise ebasoodsa konkurentsiolukorra, mis mõjutab ka uute ettevõtete asutamist.

Kogukondade finantsolukord on surve all, eelkõige teenuste kulude ja pagulaste integreerimise tõttu. Seetõttu peavad föderaal- ja osariigi valitsused parandama omavalitsuste rahalisi vahendeid, et vältida maksutõusu. Neid arenguid silmas pidades jääb arutelu maksuraamistiku üle kohalikus poliitikas keskseks teemaks.