Ehitustööstus Saksamaal: oodata on stabiliseerumist ja tõusu!

Ehitustööstus Saksamaal: oodata on stabiliseerumist ja tõusu!

Linesighti ehitusturgude ülevaate aruanne ennustab ELi ehitussektoris tõusu, kuna Euroopa ehitussektor näitab pärast rasket 2024. aastat stabiliseerumise märke. Eelkõige Saksamaa on Euroopa keskel, kus oodatav kasv on 2025. aastal 0,9% ja 2026. aastal 2,9%. Seda kasvu toetab 500 miljardi euro suurune föderaalvalitsuse ulatuslik infrastruktuuripakett. Ehituskulude mõõdukas areng aitab stabiliseerida peamiste ehitusmaterjalide, nagu vask, teras ja diislikütus, hindu.

Eriti positiivselt areneb Saksamaa andmekeskuste turg, mida kirjeldatakse kui dünaamilist. IT-võimsus peaks kasvama 2029. aastaks 3,3 GW-ni, hüppeliselt 1,3 GW-lt 2024. aastal. Frankfurt jääb andmekeskuste arendamise keskuseks, samas kui arendatakse ka Reini-Maini piirkonda, Berliini ja Rheinlandi. Lisaks tuleb 88% Saksamaa andmekeskuste elektrienergiast taastuvenergiast.

Globaalsed väljakutsed ja võimalused

Vaatamata positiivsetele arengutele Saksamaal on ehitustööstusel kogu maailmas keeruline pilt. Kuidas xpert.digital majanduskasv ja väljakutsed on piirkonniti erinevad. Kui paljudes arenenud majandustes elamusektor on stagnatsioonis, siis infrastruktuurisektor kogeb tänu valitsuse investeerimisprogrammidele tõusu. See kajastub ka Saksamaal, kus 2023. aastaks prognoositakse reaalset müügilangust umbes 3,5%, enne kui järgmisel aastal on oodata kerget aeglustumist.

Saksa ehitustööstuse meeleolud näitavad kerget paranemist. Sellegipoolest on see endiselt tagasihoidlik, eriti elamuehituses, mis on tõsiselt kannatada saanud ja mille müügimaht on kahekohalise protsendi võrra langenud. Valminud korterite arv jääb kõvasti alla föderaalvalitsuse seatud eesmärgi – 400 000 uut korterit aastas. Kõrged ehitus- ja finantseerimiskulud ning regulatiivsed tõkked seavad elamuehitusele lisakoormuse.

Infrastruktuur ja taastuvenergia

Infrastruktuuri kulutused seevastu on tõusuteel. Saksamaa plaanib 2032. aastaks ehitada üle 10 000 kilomeetri uusi elektriliine ja moderniseerida 7000 kilomeetrit olemasolevaid võrke. Need investeeringud on osa EL-i dekarboniseerimisstrateegiast, mille eesmärk on tõsta taastuvenergia osakaalu 2030. aastaks vähemalt 42,5%-ni. Hispaanias on kavandatud uusi, umbes 5 kilomeetri pikkusi koostööd EL-i piires, millest edasi üle 00 kilomeetri.

Ehitustööstuse ees seisvad väljakutsed on vältimatud: oskustööliste nappus, ehituskulude tõus ja geopoliitiline ebakindlus koormavad ehitusprojektide tasuvust kogu maailmas. Rohkem kui pooltel Saksamaa ehitusettevõtetel on raskusi vabade töökohtade täitmisega. Lisaks on suurenenud pankrottide arv ehitussektoris. ELis tervikuna kujutab ehitustoodang segast pilti – eurotsoonis on see veidi kasvanud, samas kui EL tervikuna kogeb langust.

ELi ülesehitusfondid määratlevad infrastruktuuriprojektid peamise kasvumootorina, mis on lähiaastatel tõenäoliselt keskse tähtsusega. Kõigist väljakutsetest hoolimata on ehitustööstus maailmamajanduse alustala, mis võib tulevikus dünaamiliselt areneda.