Baieri omavalitsused vajavad raha: võlad kasvavad kiiresti rekordkõrgele!

Baieri omavalitsused vajavad raha: võlad kasvavad kiiresti rekordkõrgele!

Baieri omavalitsuste finantsolukord on viimase aasta jooksul oluliselt halvenenud. Baieri linnade, rajoonide ja valdade kulutused kasvasid 9,2 protsenti, tulud kasvasid aga vaid 5 protsenti. See toob kaasa selle, et omavalitsuste eelarved lõpevad negatiivse territooriumiga, mille tulemuseks on 396 euro suurune puudujääk elaniku kohta. Võrdluseks, üleriigiline keskmine on 321 eurot elaniku kohta, mis ilmestab Baieri keerulist olukorda. Kokku ulatub Saksamaa omavalitsuste rahastamise puudujääk 24,8 miljardi euroni, mis on suurim kahjum pärast taasühendamist sueddeutsche.de teatatud.

Nende arengute oluline aspekt on see, et 90–95 protsenti omavalitsuste kulutustest on seotud kohustuslike ülesannetega. Tulemuseks on ebapiisavad investeeringud olulistesse taristuprojektidesse, nagu koolid, teed ja raamatukogud. Baieri võla kasv on ülejäänud Saksamaaga võrreldes üle keskmise. Kui omavalitsuste väärtpaberivõlad ja laenud investeeringuteks kasvasid üleriigiliselt 10 protsenti 1780 euroni elaniku kohta, siis Baieris kasvasid need 14 protsenti, mille tulemuseks oli võlgnevuste kogusumma 1564 eurot elaniku kohta. Siiski jääb Baieri võlatase riigi keskmisest madalamaks br.de märkmeid.

Investeeringute mahajäämus ja puudused infrastruktuuris

Ebapiisavad investeeringud on toonud kaasa suure renoveerimis- ja investeeringute mahajäämuse. Üleriigiline mahajäämus on hinnanguliselt umbes 215,7 miljardit eurot. Baieris on eriti mõjutatud koolimajad: 31 protsenti kogu investeeringute mahajäämusest ehk ligikaudu 67,8 miljardit eurot on selles piirkonnas. Lisaks teatab 56 protsenti omavalitsustest koolimajade olulistest või tõsistest defektidest. Mõjutatud on ka teised valdkonnad, näiteks investeeringute vajadus teedesse (umbes 53,4 miljardit eurot), tule- ja katastroofikaitsesse (19,9 miljardit eurot), administratiivhoonetesse (19,5 miljardit eurot) ning spordihallidesse ja ujulatesse (15,6 miljardit eurot).

Olukord läheb hullemaks, sest kasvab nende omavalitsuste arv, kes ei suuda enam tagada oma infrastruktuuri korrashoidu. Koolimajadega seotud probleemidest teatanud omavalitsuste osakaal tõusis 11 protsendilt 17 protsendile. Teede ja transpordi infrastruktuuri kasv 26 protsendilt 32 protsendile. Sellega seoses väljendab KfW Bank kahtlust, kas föderaalvalitsuse spetsiaalne „infrastruktuuri” fond on piisav omavalitsustele otsustava abi pakkumiseks. Saksamaa linnade assotsiatsiooni president nõuab seetõttu vahendite kiiret ja lihtsat kättesaadavaks tegemist, mis tuleb omavalitsustele sihipäraselt ja bürokraatiavabalt jagada.