Brandenburgi investeeringute mahajäämus: tulevikuks vaja 39 miljardit eurot!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Kliimaneutraalseks muutumiseks vajab Brandenburg aastaks 2035 igal aastal 39 miljardit eurot investeeringuteks haridusse, tervisesse ja kliimakaitsesse.

Brandenburgi investeeringute mahajäämus: tulevikuks vaja 39 miljardit eurot!

Brandenburg seisab silmitsi tohutute väljakutsetega oma kliima- ja infrastruktuuritingimuste osas. Vastavalt hiljutisele raportile nd-vool CO2 emissioon Brandenburgis ei ole tööstuse moderniseerimise tõttu oluliselt vähenenud alates 1990. aastast. Pigem oli CO2 emissiooni vähenemine tingitud peamiselt tööstustoodangu massilisest langusest pärast DDRi lõppu. Viimase 30 aastaga on aastas säästetud vaid 21 tonni CO2. Kliimaneutraalsuse saavutamiseks 2045. aastaks leiti, et iga-aastane CO2 kokkuhoid on vajalik 600 miljoni tonni võrra.

Torsten Waschesi struktuurimuutuste ja finantspoliitika uurimisrühma analüüs näitas, et Brandenburg vajab järgmise kümne aasta jooksul riigi investeeringuid 39 miljardi euro ulatuses. See summa jaotatakse erinevate kriitiliste valdkondade vahel:

  • Bildung: 10,8 Milliarden Euro
  • Gesundheit: 2,3 Milliarden Euro
  • Klimaschutz: 12,8 Milliarden Euro
  • Infrastruktur: 13,2 Milliarden Euro

Investeeringute mahajäämus ja omavalitsuse väljakutsed

Kui vaadata Saksamaa üldist investeeringute mahajäämust, siis selgub, et 2024. aastal on see muljetavaldav 186 miljardit eurot. Mahajäämus mõjutab mitmeid valdkondi, sealhulgas:

  • Schulen: 54,8 Milliarden Euro
  • Straßen: 48,3 Milliarden Euro
  • Feuerwehren: 16,3 Milliarden Euro
  • Kindertagesstätten: 12,7 Milliarden Euro

Brandenburgis ulatuvad linnade ja valdade investeeringuvajadused aastani 2027 3,8 miljardi euroni aastas, samas kui keskpika perioodi finantsplaneerimisel on ette nähtud vaid 1,9 miljardit eurot. Eriti murettekitavad on puudujäägid transpordi infrastruktuuris ja spordirajatistes: omavalitsused vajavad nende valdkondade jaoks kokku 1,008 miljardit eurot, samas kui tegelikult on planeeritud vaid murdosa.

Primaarenergia tarbimise vähenemine ja süsinikdioksiidi heitkoguste suurenemine

Langenud on ka elektritootmine Brandenburgis 49 436 gigavatt-tunniga, vähenedes 1,3%. Õnneks moodustavad taastuvenergiad praegu 42,7% elektrienergiast, samas kui pruunsöe osakaal on endiselt 45,8%. Märkimisväärne osa toodetud elektrist eksporditakse teistesse liidumaadesse, mis rõhutab Brandenburgi tähtsust Saksamaa energiavarustuse jaoks.

Üldiselt näitavad praegused arvud ja prognoosid, et Brandenburg peab märkimisväärselt suurendama oma jõupingutusi investeeringute, kliimakaitse ja infrastruktuuri valdkonnas, et tulla toime kliimamuutuste ja demograafiliste arengute väljakutsetega. Vajadus tegutseda on vaieldamatu, et leida pikaajalisi, jätkusuutlikke ja jätkusuutlikke lahendusi.