2025. aasta föderaaleelarve: investeeringute hoogustamine või eelseisvad kitsaskohad?

2025. aasta föderaaleelarve: investeeringute hoogustamine või eelseisvad kitsaskohad?

Föderaalvalitsus esitles täna 2025. aasta föderaaleelarvet, mis näeb ette investeeringute märkimisväärset kasvu. Rahandusminister Lars Klingbeil selgitas, et see on vajalik viimastel aastatel püsivat nõrkust näidanud majanduse potentsiaalse kasvu suurendamiseks. Dr Florian Schuster-Johnsoni ja Philippa Sigl-Glöckneri analüüsi kohaselt kavandavad käesolevaks aastaks investeeringute mahuks 116 miljardit eurot ja kaitsekulutusteks 62 miljardit eurot. See on osa terviklikust fiskaalpaketist, mis võimaldab suuremaid kulutusi kaitsele, infrastruktuurile ja kliimakaitsele. Neid meetmeid on hädasti vaja, sest alates 2027. aastast peaksid kulutused erireeglitega hõlmamata valdkondades vähenema, mis on tingitud eelarveraamistikust. 2025. aasta eelarve näitab seega selget suunda rohkematele investeeringutele, kuigi 2029. aasta planeerimine prognoosib ka auke, mis 2027. aastal on 22 miljardit eurot, 2028. aastal 56 miljardit eurot ja 2029. aastal 66 miljardit eurot.

Ka föderaalvalitsus on rõhutanud, et alates 2025. aastast võivad intressikulud langeda ligikaudu 5 miljardi euro võrra. Sellegipoolest on suurenenud föderaalvõla tõttu oodata intressikulude kasvu. Manööverdusmass majapidamises on praegu 24 protsendi ringis, võimalusega langeda alla 5 protsendi aastaks 2035. Samas prognoositakse kasvavat vajadust sotsiaalsete siirete, näiteks elektrihinnatoetuste järele.

Vajadus reformi ja strateegiate järele

Eelistatud kulukava arvestades rõhutati analüüsis põhjapaneva eelarvereformi vajadust. See reform peaks olema suunatud majanduskasvule, et vähendada toetuste vajadust ja katta intressikulusid. Üks ettepanek näeb ette "kasvu ja jätkusuutliku riigi rahanduse komisjoni" loomist, millesse oleksid kaasatud olulised ministeeriumid nagu rahandusministeerium, tööministeerium ja majandusministeerium.

Saksamaa majanduse struktuuride tugevdamiseks on vajalikud põhjalikud struktuurireformid. Nende hulka kuuluvad muu hulgas lühemad heakskiitmismenetlused ja juurdepääs kvalifitseeritud töötajatele. Energiahindade alanemine koos bürokraatia vähenemisega võib samuti kaasa aidata Saksamaa kui ärikoha tugevdamisele. Kohene investeerimisprogramm koos sihipäraste investeerimisstiimulitega on mõeldud riigi moderniseerimise toetamiseks. Kavandatavad meetmed hõlmavad amortisatsiooni tõstmist 30 protsenti aastas seadmeinvesteeringutele ja ettevõtte tulumaksu järkjärgulist langetamist ühe protsendi võrra aastas alates 2028. aastast kuni 10 protsendini.

Valitsuse eesmärk on vähendada alates 2032. aastast ettevõtete üldist maksukoormust veidi alla 25 protsendi, mis peaks suurendama ettevõtete planeerimis- ja investeerimiskindlust. See on eriti oluline, et tagada Saksamaal hästi tasustatud töökohtade kindlus.