2025. aasta föderaaleelarve: rekordilised investeeringud transporti ja kliimasse!

2025. aasta föderaaleelarve: rekordilised investeeringud transporti ja kliimasse!

25. juunil 2025 avaldas föderaalvalitsus teise valitsuse 2025. aasta föderaaleelarve eelnõu, mis näeb ette ulatuslikke investeeringuid infrastruktuuri ja muudesse ühiskonnavaldkondadesse. Valju transportenvironment.org Täiendavad kulutused transpordi infrastruktuurile on eelarveprojektis päevakorras. Neid projekte rahastatakse mitmest eelarvest, sealhulgas transpordieelarvest, kliima- ja transformatsioonifondist ning kaitse-eelarvest. Lisaks luuakse uus taristu erifond.

Föderaalne rahandusminister Lars Klingbeil rõhutab vajadust investeerida majanduse tugevusse ja moderniseerimisse. 2025. aastaks on planeeritud rekordilised üle 115 miljardi euro suurused investeeringud, mis peaksid 2029. aastaks tõusma ligi 120 miljardi euroni aastas. Föderaalne rahandusministeerium koos.

Keskenduge transpordile ja vajalikele ressurssidele

Eelarveprojekti keskne punkt on raudtee oluline edendamine, mis peaks saama täiendavaid vahendeid. Transpordieelarves endas on kiirtee laiendamiseks ja ehitamiseks ette nähtud 1,9 miljardit eurot. Lisaks eraldatakse kaitse-eelarvest 900 miljonit eurot sidumata vahenditena maanteeinvesteeringuteks. Küll aga heidetakse ette, et eelnõus ei seata esikohale olemasoleva teedetaristu säilitamist, vaid pigem peetakse prioriteediks laiendamist ja uusehitust.

Kliima- ja transformatsioonifond, mis saab 2029. aastaks kokku 100 miljardit eurot, läheb laadimisinfrastruktuuri väljaehitamisel palju ette. Siiski ei ole kavandatud investeeringuid sotsiaalselt õiglasesse ümberkujundamisse, mida peetakse transpordisektori väljakutseid arvestades problemaatiliseks.

Üldeelarve ja kuluprioriteedid

2025. aasta föderaaleelarve kogukulud on 503,05 miljardit eurot, tulud aga 421,24 miljardit eurot. See toob kaasa 81,8 miljardi euro suuruse põhieelarve mahu netolaenu. Märkimisväärsed on ka investeeringud raudteeinfrastruktuuri – 2025. aastaks on 22 miljardit eurot ja 2029. aastaks üle 100 miljardi euro.

Lisaks eraldatakse laste päevahoiu ja digihariduse erifondist 6,5 miljardit eurot. Alates 2025. aastast on sotsiaalelamute ja linnaarenduse rahastamiseks planeeritud üle 4 miljardi euro aastas, samas jätkatakse ka digitaliseerimise tõukejõudu, erifondist eraldatakse igal aastal vähemalt 4 miljardit eurot.

Kaitsekulutusi suurendatakse eelarve osana ligikaudu 62,4 miljardi euroni, et jõuda NATO kvoodini 3,5 protsendini aastaks 2029. Samal ajal tõhustatakse võitlust deklareerimata töö ja maksupettustega, et soodustada eelarve konsolideerimist, mida toetab ka personali- ja halduskulude kokkuhoid.