Föderaalriigid suruvad peale investeeringute hoogu: 500 miljardit eurot erifondidesse!

Föderaalriigid suruvad peale investeeringute hoogu: 500 miljardit eurot erifondidesse!

Saksamaal võeti vastu põhiseaduse muudatus, millega luuakse 500 miljardi euro suurune erifond infrastruktuuri ja kliimakaitse edendamiseks. Sellest 100 miljardit eurot on ette nähtud liidumaadele oluliste investeeringute tegemiseks. Nende meetmete kiireloomulisust rõhutavad mitmed liiduriigid, eriti Hesseni peaministri Boris Rheini (CDU) ja Saksimaa peaministri Michael Kretschmeri (CDU) juhtimisel. Rhein nõuab kiireid rakendusmäärusi, et koostada "planeerimise kiirenduspakett". Kretschmer rõhutab ebabürokraatliku rakendamise olulisust, sest investeeringud peaksid liikuma teedesse, raudteedesse, energiataristusse, digitaliseerimisse ja kliimakaitsesse.

Föderaalrahandusminister Lars Klingbeil (SPD) plaanib 2025. aasta föderaaleelarve ja erifondi loomise seaduse esitada valitsuskabinetile 25. juunil. Kõik ministeeriumid peavad järgmiseks esmaspäevaks esitama oma eelarve kokkuhoiuettepanekud. Saarimaa peaminister Anke Rehlinger (SPD) toetab Klingbeili plaane ja rõhutab, et investeeringutel ei tohi lasta laiali valguda, vaid pigem majandust ergutada. Lisaks on oluline kaitsta kohalikke ja riigieelarveid uute koormiste eest, eriti pärast viimast maksukalkulatsiooni, mis on suurendanud finantsmuresid riikide ja omavalitsuste seas.

Infrastruktuuripoliitika reform

CDU/CSU ja SPD vahelise koalitsioonileppe eesmärk on terviklik uus algus Saksamaa infrastruktuuripoliitikas. Eesmärk on võidelda investeeringute mahajäämusega meetmete paketi abil, mille eesmärk on luua alus taristuprojektide kiiremaks elluviimiseks. Kliima- ja Transformatsioonifondi (KTF) kaudu tehakse kättesaadavaks 100 miljardi euro suurune lisamaht.

Olulisemad reformid hõlmavad planeerimis-, kooskõlastus- ja hankeseaduse läbivaatamist, et saaks projekte kiiremini ja tõhusamalt ellu viia. Eesmärk on ühtne, paindlik menetlusõigus, mis toimib selgete kohustuste ja lühendatud protsessidega. "Üks-mitmele" menetlusseadus on mõeldud selleks, et muuta formaliseeritud protseduurid paindlikumaks, välistades samal ajal topelttestimise ja ainult ühekordse keskkonnatestimise.

Strateegiad projektide kiirendamiseks

Reformid näevad ette, et uutele uutele hoonetele ei kohaldata edaspidi planeeringu kooskõlastamise nõudeid ning planeeringu kooskõlastamine kuulutatakse normiks. Lisaks on võimalik oluliste projektide meetmete varajane käivitamine. Tasandus- ja asendusmeetmete määramise ja võrgustamise lihtsustamiseks kehtestatakse loodusala nõuete seadus. Ka planeerimis- ja kooskõlastusprotsesside digitaliseerimine on tõhususe suurendamise seisukohalt võtmetähtsusega murekoht.

Teine oluline punkt on hankeõiguse reform. See kaotab riigihankekodade otsuste peale edasikaebamise edasilükkamise. Selle eesmärk on kiirendada taristuprojektide elluviimist ning tagada avalike arendajate selge vastutus ja tõhus projektijuhtimine. KPMG seadus rõhutab, et on ülioluline, et omavalitsused suudaksid luua teadmisi ja vähendada haldustakistusi. Nende laiaulatuslike meetmete edukas rakendamine eeldab tihedat koostööd föderaal-, osariigi ja kohalike omavalitsuste vahel.