Föderaalvalitsus plaanib investeerimisrünnakut 35 miljardi euroga!

Föderaalvalitsus plaanib investeerimisrünnakut 35 miljardi euroga!

Föderaalvalitsus kavandab käesolevaks aastaks ulatuslikku ligikaudu 35 miljardi euro suurust investeerimisoffensiivi, mis keskendub sellistele võtmevaldkondadele nagu kliimakaitse, kiire internet ning koolide, raudteede, haiglate ja energiavõrkude moderniseerimine. Rahandusminister Lars Klingbeil (SPD) teatas, et 2025. aastal on investeeringuteks saadaval kokku ligikaudu 110 miljardit eurot, mis vastab ligikaudu 47-protsendisele kasvule. Seda kõrget investeeringutaset tuleks hoida mitte ainult käesoleval, vaid ka järgnevatel aastatel.

See strateegiline suund sai suures osas võimalikuks tänu liidu, SPD ja roheliste ühisele kokkuleppele enne valitsuse vahetust. Nende lepingute keskseks punktiks oli võlapiduri lõdvendamine ja 500 miljardi euro suuruse laenuga rahastatava erieelarve loomine, mida kasutatakse taristu renoveerimiseks. See kapital tehakse kättesaadavaks järk-järgult kaheteistkümne aasta jooksul ja see on mõeldud eraettevõtete investeerimistegevuse stimuleerimiseks.

Võlapidur ja kaitsekulutused

512 jah- ja 206 vastuhäälega võttis Liidupäev vastu ulatusliku põhiseaduse muudatuse, mis on alates võlapiduri kehtestamisest 2009. aastal oluliselt mõjutanud finantspõhiseadust. Sinna hulka kuulub miljardeid väärt kaitse- ja taristufond, mis ulatub 500 miljardi euroni. Ka Föderaalnõukogu kiitis selle muudatuse kahekolmandikulise häälteenamusega heaks.

Muudatuse võtmeelemendiks on kaitsekulutuste osaline vabastamine võlapidurist, mis hõlmab ka julgeolekupoliitika kulutusi. Võlapidurist vabastatakse kulutused, mis ületavad üht protsenti nominaalsest sisemajanduse koguproduktist (SKT). Praegu vastab see ligikaudu 43 miljardile eurole, kaitse-eelarve on hinnanguliselt 52 miljardit eurot. Alates 2028. aastast tuleb NATO kahe protsendi eesmärki rahastada täielikult põhieelarvest.

Roheliste kriitika

Kuigi investeerimispealetungi plaanid võeti positiivselt vastu, on roheliste ridadest muret tunda. Nad süüdistavad rahandusminister Klingbeili ja kantsler Friedrich Merzi (CDU) infrastruktuuri poti vahendite väärkasutamises põhieelarve jaoks. Roheliste erakonna asejuhi Andreas Audretschi sõnul kasutatakse valimislubadusteks kuni 50 miljardit eurot.

Rahandusministeerium peab seda kriitikat aga alusetuks ja rõhutab, et kõigist sõlmitud kokkulepetest peetakse kinni. Osa vastloodud kapitalist läheb ka energiahindade alandamiseks, kuigi rohelised peavad seda problemaatiliseks, kuna see võib õõnestada soovitud investeerimisstrateegiat.

Investeeringud kliima- ja transformatsioonifondi

Rahalise ümberkorralduse oluliseks aspektiks on Kliima- ja Transformatsioonifond (KTF), mis peab uuest taristueelarvest saama aastaks 2029 kokku 50 miljardit eurot. Samas on mure, et praeguses majanduskavas esinevate puudujääkide tõttu jääb lisainvesteeringuteks vaid pool sellest summast. Sellegipoolest suutsid rohelised läbi suruda mõned oma põhilised kriitikad, sealhulgas täiendavuskriteeriumi kehtestamine ja kliimakaitse suurema tähelepanu pööramine finantsmäärustesse.

Kokku on liidumaadel erifondist investeeringuteks kasutada 100 miljardit eurot. Riikide võlaruumi reguleerimiseks määrati, et see peaks kasvama kuni 0,35 protsendini SKTst. Samuti on liit ja SPD teatanud, et võlapiduri edasine reform peaks lõppema aastal 2025. Ekspertide komisjon töötab välja ettepanekud võlapiduri kaasajastamiseks.

Lisateabe saamiseks lugege aruandeid aadressilt lõunasakslased ja Parlament.