Föderaalvalitsus käivitab miljardi dollari suuruse rünnaku kliima ja infrastruktuuri heaks

Föderaalvalitsus käivitab miljardi dollari suuruse rünnaku kliima ja infrastruktuuri heaks

Föderaalne rahandusminister Lars Klingbeil teatas laiaulatuslikust investeerimisrünnakust, mille eesmärk on suurendada kulutusi sel aastal umbes 110 miljardi euroni. Sellega tahetakse investeeringuid aasta varasemaga võrreldes ligi 50 protsenti suurendada. Uus algatus hõlmab nii põhieelarvet kui ka 500 miljardi euro suurust laenuga rahastatavat erifondi, mille Bundestag ja Bundesrat hiljuti heaks kiitsid. Klingbeil rõhutab, et selle erifondi kehtivusaeg on kavandatud kaheteistkümneks aastaks ning investeeringud peaksid liikuma kesksetesse valdkondadesse, nagu infrastruktuur, kliimakaitse, raudteevõrgu renoveerimine, aga ka sillad ja koolid. T-Online'i aruanded nende plaanide kohta.

Selle pealetungi keskseks komponendiks on Kliima- ja Transformatsioonifond (KTF), mida tuleb tugevdada, et rahastada rohkem kliimakaitseprogramme. Föderaalvalitsus kavatseb ka vastavalt põhiseaduse artiklile 143h õiguslikult struktureerida erifondi, et edendada transpordi-, energia- ja kliimaneutraalsuse valdkondade kesksete projektide elluviimist. Valju KPMG Riikide ja omavalitsuste investeeringuteks on ette nähtud 100 miljardit eurot.

Planeeritud investeeringud ja struktuurireformid

Eelnimetatud meetmeid täpsustav eelarveprojekt on kavandatud valitsuskabinetisse 25. juunil. Klingbeil kuulutab välja ka põhjalikud struktuurireformid. Kriitikud, eriti roheliste partei ridadest, väljendavad aga muret. Nad süüdistavad valitsust erifondi kasutamises eelarveaukude toppimiseks, selle asemel et investeerida uutesse projektidesse. Rohelised nõuavad, et investeeringud oleksid täiendavad ega asendaks olemasolevaid vahendeid.

Roheliste fraktsiooni saadik Andreas Audretsch väljendas muret kuni 50 miljardi euro võimaliku vabastamise pärast aastas tarbimiskulutusteks, mis roheliste erakonna seisukohalt kujutab endast küsitavat rahakasutust. KTF võiks mängida võtmerolli, pakkudes toetust energia üleminekumeetmetele ja muutudes seega uue investeerimisstrateegia lahutamatuks osaks.

Võimalused avalikule sektorile ja ettevõtetele

Erifond on reserveeritud ainult lisainvesteeringuteks. See tähendab, et vahendeid tuleb kasutada meetmete jaoks, mida pole veel planeeritud ega rahastatud. Tänu taristuprojektidele on ettevõtetel võimalus avada uusi turge ja luua partnerlussuhteid avaliku sektoriga. See avab arvukalt võimalusi asjakohaste tegevusvaldkondade varaseks tuvastamiseks ja kvalifikatsiooni andmise protsesside jaoks.

Üldiselt on see investeerimisrünnak märkimisväärne samm jätkusuutliku ja tulevikku suunatud infrastruktuuri suunas, mis mitte ainult ei too kasu kliimakaitsele, vaid võib edendada ka pikaajalist majanduslikku stabiilsust Saksamaal.