Bundestag kiitis heaks 500 miljardit eurot kliimakaitseks ja infrastruktuuriks!

Bundestag kiitis heaks 500 miljardit eurot kliimakaitseks ja infrastruktuuriks!

2025. aasta kevadel otsustas Liidupäev asutada uue taristu ja kliimaneutraalsuse erifondi. Föderaalvalitsus reageerib seega olemasolevale investeeringute mahajäämusele ja vajadusele ajakohastada infrastruktuur tuleviku jaoks. Selle aluseks oli põhiseaduse laiendamine, et lisada artikkel 143h, mis reguleerib sellise projekti põhiseaduslikke asjaolusid, nagu teatab WWF. Erifondi eesmärk on selgelt määratletud: järgmise kaheteistkümne aasta jooksul on plaanis investeerida kokku 500 miljardit eurot.

See summa on jagatud konkreetselt: 100 miljardit eurot on osariikide ja omavalitsuste käsutuses, veel 100 miljardit läheb Kliima- ja Transformatsioonifondi (KTF), ülejäänud 300 miljardit eurot on planeeritud täiendavateks föderaalseteks programmideks ja meetmeteks. Siin ei keskenduta ainult kliimaeesmärkide saavutamisele, vaid ka innovatsiooni edendamisele ja majandusliku tugevuse tugevdamisele.

Kliima ja elu loomulike aluste kaitsmine

Erifondi keskne aspekt on kliimakaitsega arvestamine. Põhiseaduse artikkel 20a kaitseb elu loomulikke aluseid, sealhulgas kliimat, mis kohustab föderaalvalitsust seadma vastavaid meetmeid prioriteetseks. Seda rõhutas ka föderaalne konstitutsioonikohus, kes rõhutas CO2 vähendamise kiireloomulisust. Sellest lähtuvalt on kliimakaitseseaduses (KSG) defineeritud heiteteed koos nõudega esitada 25. märtsiks 2026 kliimakaitseprogramm.

Nende vahenditega toetatav infrastruktuur peab olema kliimale orienteeritud ja sotsiaalselt õiglane. Iga-aastane 10 miljardi euro suurune eraldis KTF-ile aastani 2035 on üks kavandatavatest meetmetest struktuurse puudujäägi vähendamiseks ja jätkusuutlike investeeringute edendamiseks. Selge piirang on see, et investeeringud ei tohi olla vastuolus kliimaeesmärkidega; see välistab vananenud fossiilsete struktuuride kaevandamise.

Konkreetsed meetmed ja ressursside kasutamine

Vahendite kasutamine ei ole veel lõplikult kindlaks määratud, kuna CDU/CSU ja SPD koalitsiooniläbirääkimised käivad. Siiski leiavad eksperdid, et erinevates valdkondades, eriti transpordi infrastruktuuris, tervishoius ja hariduses, on suur vajadus rahastamise järele. Deutsche Bahni jaoks registreeriti erifondist 148 miljardit eurot, mille koguinvesteeringuvajadus aastaks 2034 on hinnanguliselt 290 miljardit eurot, teatab Taylor Wessing.

Kavandatavate meetmete oluliseks osaks on muuhulgas energiasäästlik renoveerimine, raudteevõrgu edendamine ning veeteede ja siseveesadamate laiendamine. Investeeringud peavad olema "täiendavad", mis tähendab, et investeeringute osakaal föderaaleelarves peab ilma erifondita ületama 10% kogukuludest.

Föderaalnõukogu on juba heaks kiitnud erifondi loomise võlapaketi, mis tähendab ka võlapiduri piirangut. Edaspidi teatud kulutusi, nagu kodaniku- ja kodanikukaitse ning kaitsekulud, enam võlapiduri sisse ei arvestata. See annab liidumaadele võimaluse kasutada infrastruktuuriprojektideks 100 miljardit eurot.

Ambitsioonikate kliimaeesmärkide poole püüdlemise jätkamiseks on rahaliste vahendite kasutamise tõhus kontroll ja hindamine ülioluline. WWF hindab iga-aastaseks investeeringuvajaduseks kuni 2030. aastani 50–84 miljardit eurot, mis toob esile vajaduse integreerida need investeeringud planeerimisprotsessi mitte ainult mõistlikul, vaid ka õiguslikult siduval viisil.

Valitsus on seetõttu koostanud tervikliku plaani, et ületada omaaegsed väljakutsed ja anda samal ajal oluline panus kliimakaitsesse. Jääb üle oodata, millised näevad välja konkreetsed rakendamise üksikasjad ja millise suuna tulevane föderaalvalitsus võtab.

WWF teatab erifondi põhiaspektide kohta, samas Taylor Wessing annab üksikasjalikku teavet kasutamise ja finantstingimuste kohta.