Bundeswehr uuendab: aastaks 2029 uued õhutõrjestrateegiad!

Bundeswehr uuendab: aastaks 2029 uued õhutõrjestrateegiad!

Bundeswehril on õhutõrjes suured väljakutsed. Peainspektor Carsten Breuer on andnud korralduse põhjalikuks ümberkorralduseks, et õhuohtusid paremini ohjata. Valju n-tv Bundeswehri eesmärk on saada kümnendi lõpuks võimsamaks. Peamised meetmed hõlmavad kaitse tugevdamist õhus levivate ohtude eest ja uuenduslike tehnoloogiate kasutuselevõttu.

Reformikavade keskne komponent on integreeritud raketitõrjesüsteemide arendamine ning lähi- ja keskmaa õhutõrje täiustamine. Lisaks tahetakse laiendada droonide ja drooniparvede vastu võitlemise võimekust. See kõik juhtub taustal, et NATO eksperdid ootavad Venemaa võimalikku sõjalist agressiooni alliansi territooriumil pärast 2029. aastat.

Strateegiline suund aastani 2029

Föderaalkaitseminister Boris Pistorius rõhutas selges üleskutses, et Bundeswehr peab olema sõjaks valmis aastaks 2029. Selle strateegia raames näeb Bundeswehr ka täppislöökide võime arendamist, mis peaks katma üle 500 km vahemaid. Täiendava laskemoona hankimine ja varumine on kavandatud järgmise sammuna olemasolevate strateegiliste lünkade kaotamise suunas.

Lisaks nendele meetmetele on kavas lahingdroonide ostmine, et laiendada kaasaegset õhulöögivõimet. See hõlmab ka tuumajagamise ja kübervõimekuse arendamisega arvestamist, millel on tänapäevastes konfliktides üha olulisem roll.

Poliitilised reaktsioonid ja hoiatused

Liidu parlamendirühma asepresident Norbert Röttgen hoiatab, et võimalik Venemaa rünnak NATO territooriumile ei saa toimuda ainult pärast 2029. aastat, vaid ka varem. See hinnang rõhutab kavandatavate reformide ja nendega seotud investeeringute kiireloomulisust Bundeswehri kaitsevõimesse. Keskendutakse selgelt igakülgsele operatiivvalmidusele, mis peaks olema kindlustatud ka pärast 2029. aastat.

Nagu Bundeswehr teatab, ei ole üleminek rohkem tehnoloogiapõhisele sõjaväele mitte ainult vajalik, vaid ka otsustava tähtsusega, et tulla toime tulevaste väljakutsetega. Bundeswehri reformid on seega muutunud julgeolekupoliitilise olukorra väljendus Euroopas ja kaugemalgi, mis nõuab kiiret reageerimist ja kohanemist uute ohumaastikega.