DB piletihinnad tõusevad plahvatuslikult: lagunenud radade asemel maksuraha?

DB piletihinnad tõusevad plahvatuslikult: lagunenud radade asemel maksuraha?

Deutsche Bahn (DB) on aastaid seisnud silmitsi reisijate kasvava pettumusega. See rahulolematus tuleneb peamiselt raudteetranspordi sagedastest hilinemistest ja tühistamistest. Pikaajalised oletused viitasid sellele, et probleemide põhjuseks oli investeeringute vähesus. Ifo Instituudi uus uuring aga läheb sellele laialt levinud arvamusele vastu ja näitab, et raudteevõrgu seisukord on parem, kui sageli kujutatakse. Eelkõige on kriitika keskmes tõusvad piletihinnad.

Analüüsi eesmärk on selgitada piletihindade tõusu tegelikku põhjust. Uuringu autorite hinnangul ei ole viimaste aastate hinnatõus korrelatsioonis ainult klassikaliste kuluteguritega. Aastatel 2011–2024 kasvasid riigitoetused DB-le muljetavaldavalt 300%. Võrdluseks, ehitusmaht kasvas sel perioodil vaid 21%. See viitab mittevastavusele ja tekitab küsimusi nende vahendite kasutamise kohta. Tarbijakaitsjad juhivad tähelepanu, et eriti 2018. aastal toimus tohutu hinnatõus, mil kliimakaitseks eraldati miljardeid rahalisi vahendeid. DB põhjendas seda kasvu sageli Ukraina kriisi, kasvavate energiakulude ja väidetava oskustööliste puudusega.

Juhtimistõrge või infrastruktuuriprobleemid?

Uuring näitab, et hinnatõus ei ole tingitud lihtsalt erandlikest asjaoludest. DB sisearuannete kohaselt on raudteevõrgu seisukord üldiselt paranenud, mis seab kahtluse alla süüdistuse lagunenud võrgus. Uuringu üks autoreid Felix Berschin rõhutab, et vaid 60–70 protsenti hinnatõusudest on seletatav pandeemiaga seotud või geopoliitiliste teguritega. See tekitab kahtlusi, et DB Groupi lobitöö tõi kaasa riigipoolse rahastamise kasvu.

Uuringu järeldustele tuginedes näeb Föderaalkohus märke DB Groupi teadlikust strateegiast, mille eesmärk on reisijate arvelt rohkem valitsusinvesteeringuid tekitada ja oma ebatõhusust varjata. Seetõttu nõuavad eksperdid DB-s juhtkonna vahetust, et tagada renoveerimistööde ja investeeringute kiireloomuline efektiivsus.

Nõudke tõhususe suurendamist

Raudteetööstuse eesmärk on teha ambitsioonikaid iga-aastaseid investeeringuid summas 20–25 miljardit eurot, et kompenseerida soovimatuid arenguid. Siiski hoiatab uuringu autor Berschin, et need lisakulud võivad ehitushindade tõusu tõttu "ära langeda". Ta soovitab investeerida olemasolevasse võrku mitme aasta jooksul 8–10 miljardit eurot, et mitte ainult taastunud hinnaplahvatustele vastu seista, vaid ka DB täispotentsiaali arendada. Sellegipoolest märgitakse, et vaatamata suurenevatele toetustele puudub otsene seos infrastruktuuri ja üha sagedasemate hilinemiste vahel. Olemasolev taristu tase ei osutu lagunevaks, kuid Berschin nõuab sellegipoolest olulisi meetmeid ja muudatusi standardite täitmiseks.