Saksa investeeringud USA-s kukuvad kokku: Trumpi tariifid tekitavad rahutusi!

Saksa investeeringud USA-s kukuvad kokku: Trumpi tariifid tekitavad rahutusi!

Saksa ettevõtted on USA-s näidanud investeerimiskäitumise järsku langust pärast USA presidendi Donald Trumpi ametisseastumist 20. jaanuaril 2023. taz 2023. aasta veebruaris ja märtsis investeeriti vaid 265 miljoni euroni, samal ajal kui möödunud aasta samal perioodil liikus Ameerika turule muljetavaldav 4,6 miljardit eurot. See on 18-kordne langus, mis on peamiselt tingitud Trumpi majanduspoliitikast tingitud ebakindlusest.

Veel üks viide sellele arengule on Kölnis asuva Saksa Majandusinstituudi (IW) hinnang, mis tõlgendab investeeringute vähesust Saksa ettevõtete üldise närvilisuse märgina. Praegu läheb umbes 10 protsenti Saksamaa ekspordist USA-sse, kusjuures peamised tooted on masinad, keemiatooted ja autod. Trumpi muu hulgas tariifidele toetuva poliitika eesmärk on motiveerida ettevõtteid rajama oma tehaseid USA-sse ja looma seeläbi töökohti.

Ebakindlus aeglustab investeeringuid

Ebakindlus tulevaste tariifide ja nende võimaliku mõju osas tootmiskuludele avaldab aga ettevõtetele külmavärinat. Ebakindlust soodustavad ka õiguslikud raamistikud ning maksude ja energiahindade kõikumine. Nendest väljakutsetest hoolimata on mõned Saksa autotootjad, näiteks Audi, otsustanud oma tootmisvõimsust USA-s laiendada. BMW, Mercedes ja VW peavad praegu läbirääkimisi USA administratsiooniga võimalike tollitehingute üle.

Väliskaubandusekspert Samina Sultan ootab lähiajal jätkuvat trendi Saksamaa investeeringute vähenemise suunas USA-sse. Paljud Saksa ettevõtted on hakanud üle vaatama oma globaalseid tootmisstruktuure ja liikuma teistesse riikidesse nagu Mehhiko, Vietnam, India ja Tai, mis toimivad ka eksporditurgudena USA-sse.

Eeldatavad tariifimäärad ja tarneahela kohandused

KPMG ametnikud hoiatavad USA tariifide mõju käsitlevas raportis, et kui 90 päeva jooksul kehtestatakse tariifide suurendamine, võib oodata drastilisi tariife: Mehhikot võib oodata 25%, Vietnami 46%, Indiat 26% ja Tait 36%. Võrdluseks, EL-i tariif on 20%. Hiina jaoks on olukord veelgi dramaatilisem, kuna seal on 145% lisatasu.

Need uued tollieeskirjad sunnivad Saksa ettevõtteid oma tarneahelaid põhjalikult analüüsima. Tootmisvõimsuse ümberpaigutamine kõrgete tariifidega riikidest võib kaasa tuua uute tootmisüksuste sulgemise, mis võib kaasa tuua ettevõtete bilansside allahindlusi. Ettevõtted peavad valmistuma tarneahelate suuremaks lokaliseerimiseks ja piirkondadeks jaotamiseks, et olla tulevikukindlad. Paljude ettevõtete jaoks tähendab see, et Euroopa turu jaoks tuleb rajada tootmisrajatised ELis, Aasia turu jaoks Aasias ja Ameerika turu jaoks USA-s.

Praeguses olukorras on globaalsete tootmisstruktuuride hoolikas ülevaatamine ja kohandamine hädavajalik, et minimeerida osade ja vahetoodete tollinõuete rahalist koormust. Need arengud näitavad, kui palju rahvusvahelist äritegevust mõjutavad poliitilised otsused.