Saksamaa tõstab kaitsekulutused rekordtasemele: 215,5 miljardit eurot!

Saksamaa tõstab kaitsekulutused rekordtasemele: 215,5 miljardit eurot!

NATO tippkohtumisel 26. juunil 2025 otsustati julgeolekupoliitilise surve taustal, et liikmesriigid peaksid aastaks 2025 kulutama kaitsekulutusteks viis protsenti oma sisemajanduse koguproduktist (SKT). ​​Nende vahendite jaotus näeb ette, et 3,5 protsenti kasutatakse „kõvaks“ kaitseks ja 1,5 protsenti kaitsega seotud kulutusteks. Seda sammu tuleks mõista vastusena kasvavatele sõjalistele väljakutsetele ja see kujutab endast põhjalikku kaitsepoliitika ümberkorraldamist, eriti Saksamaa jaoks.

Saksamaa kulutab praegu kaitsele 2,12 protsenti oma SKT-st, mis vastab ligikaudu 91 miljardile eurole. Umbes 4,31 triljoni euro suuruse SKTga on Saksamaa Hiina ja USA järel suuruselt kolmas majandus maailmas. Uute nõuete elluviimisel kasvaksid riigi kaitsekulutused enam kui kahekordseks muljetavaldava 215,5 miljardi euroni. Nende eesmärkide saavutamiseks plaanib Saksamaa kulutada 2029. aastaks kaitsele vähemalt 3,5 protsenti SKTst, mis vastaks ligikaudu 150,85 miljardile eurole.

Eelarve koostamine ja kulude jaotamine

2025. aasta üldeelarvest, mis on kokku 503 miljardit eurot, on suurem osa eelarves endiselt töö- ja sotsiaalvaldkonna eelarvesse. 2024. aastal voolab sellesse piirkonda 175,7 miljardit eurot ja praeguses eelnõus 190,3 miljardit eurot. Need kaitsepoliitilised nõuded mõjutavad aga oluliselt riigi rahandust, sest kaitsekulutused ületaksid sotsiaalküsimuste, tervishoiu (64 miljardit eurot) ja investeeringute (115,7 miljardit eurot) eelarveartikleid.

Lisaks kaotab 2027. aastal oma kehtivuse viimastel aastatel loodud kaitse erifond, millest 100 miljardit eurot kulus peaaegu täielikult suuremahuliste varustuse hankimiseks. See sunnib föderaaleelarvet kaitsekulutusi kindlamalt tavaeelarvesse ankurdama, mis võib tekitada täiendavaid väljakutseid.

NATO kaitsekulutused rahvusvahelises kontekstis

Laiemas kontekstis plaanivad kõik NATO riigid kulutada 2024. aastal kaitsele umbes 2,71 protsenti oma SKT-st, kokku umbes 1,5 triljonit dollarit. Euroopa liitlased ja Kanada kulutavad sellele umbes 507 miljardit dollarit ehk 2,02 protsenti oma SKTst. See tähendab 10,9-protsendilist kulutuste kasvu võrreldes eelmise aastaga ning Euroopa partnerite jaoks on kasv eriti märkimisväärne – 17,9 protsenti.

NATO praeguseid kaitsekulutusi on tugevalt mõjutanud nii uute liikmesriikide liitumine kui ka geopoliitilised pinged, eriti seoses Ukraina konfliktiga. Suund suuremate kaitsekulutuste poole ei ole uus, sest allianss on püüdnud ellu viia kaitseeesmärki kaks protsenti SKTst alates 2014. aastast. Saksamaa ise teatas erinevate arvutuste korrigeerimiste kaudu jätkuvalt 2024. aastal kaitsekulutusteks 2,12 protsenti SKTst.

Poliitilised reaktsioonid USA nõudmistele - eriti president Trumpi ajastust, kes kritiseeris NATO partnereid sageli ebapiisavate kaitseinvesteeringute pärast - on teravdanud ka Saksamaal vaidlusi kaitse-eelarve üle. Kui mõned poliitikud tervitavad suuremaid panuseid, siis näiteks Tšehhi valitsusjuht on valmis arutlema kuni 3 protsendini SKT-st ulatuvate kaitsekulutuste üle, tuues välja erinevused alliansi sees.