Vaja on tohutuid investeeringuid infrastruktuuri: kuhu läheb raha aastani 2050?

Vaja on tohutuid investeeringuid infrastruktuuri: kuhu läheb raha aastani 2050?

Põhjalikus analüüsis Aberdeeni investeeringud rõhutab murettekitavaid nõudmisi ülemaailmsetele infrastruktuuriinvesteeringutele. Sellest tulenevalt peavad need 2050. aastaks kasvama kokku 64 triljoni USA dollarini, mis vastab umbes 1,7%-le maailma SKTst aastas. Selline kasv on vajalik, et rahuldada maailma elanikkonna kasvavaid vajadusi ning kliimamuutustest ja linnastumisest tulenevaid väljakutseid.

Analüüs, mis vaatleb infrastruktuuri vajadusi 47 riigis, näitab, et arenevate turgude investeeringuteks on vaja ligikaudu 43 triljonit dollarit, samas kui arenenud riigid peavad tegema ligikaudu 21 triljonit dollarit. Suurim üksikartikkel on investeering ülemaailmsetesse teedevõrkudesse, mida tuleb laiendada seitsme miljoni kilomeetri võrra ja mille maksumus on hinnanguliselt 28 triljonit dollarit.

Väljakutsed investoritele

Arvestades suurt riigivõlga, kasvavaid intressimäärasid ja kõrgemaid kaitsekulutusi, on valitsuste tegevusruumid üha piiratumad. See muudab erainvestorid olemasoleva rahastamispuudujäägi likvideerimiseks hädavajalikuks. Aberdeen Investmentsi andmetel saab energiavarustussektor, mis nõuab elektritootmisvõimsuse kahekordistamist 8000 GW-lt üle 21 000 GW-le sajandi keskpaigaks, suuruselt teiseks investeerimisvaldkonnaks. Hiina osa sellest investeeringust on hinnanguliselt 12 triljonit dollarit, mis moodustab peaaegu viiendiku kogu maailma infrastruktuurile tehtavatest kulutustest.

Suureks väljakutseks jääb aga taastuvenergiale üleminek, mis nõuab täiendavaid taristuinvesteeringuid soojusvõimsuse asendamiseks. Aberdeeni peaanalüütik Christopher Segal tõstab esile börsil noteeritud taristuettevõtete olulist rolli, kuna neid peetakse võtmeisikuteks investeeringute puudujäägi ületamisel. Samas tuleb märkida, et selles analüüsis ei võeta arvesse sotsiaalset infrastruktuuri, nagu haridus, tervishoid ja avalik eluase.

Piiriülene infrastruktuur Euroopas

Teine ülemaailmsete infrastruktuuriinvesteeringute aspekt puudutab Euroopa keskkonda föderaalne majandus- ja kliimakaitseministeerium rõhutas. Euroopa vajab kaasaegset infrastruktuuri, mis on keskkonnasäästliku ja digitaalse ümberkujundamise jaoks ülioluline. Piiriülese infrastruktuuri laiendamine ei saa mitte ainult soodustada majanduskasvu, vaid ka suurendada tööhõivet majanduslikult vähem arenenud piirkondades. Teaduslikud uuringud näitavad, et tihe ühendus transpordivõrkude ja digitaalsete infrastruktuuridega on regionaalarengu jaoks hädavajalik.

Siiski on selliste projektide elluviimisega seotud väljakutsed märkimisväärsed. Erinevused regulatsioonides ja erainvestorite vähene osalus muudavad piiriülese taristu arendamise keeruliseks. Nende takistuste ületamiseks on vaja meetmeid investeeringute tugevdamiseks, sealhulgas regulatiivsete tõkete vähendamine ning projektide kavandamise ja heakskiitmise kiirendamine. Keskendutakse sellistele valdkondadele nagu energiataristu, selle tugevdamine, et suurendada varustuskindlust ja edendada taastuvenergia kasutamist.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et ülemaailmsed ja Euroopa infrastruktuuriinvesteeringud seisavad silmitsi suurte väljakutsetega, kuid pakuvad ka võimalusi. Kasvavatele nõudmistele vastamiseks on oluline koostööl põhinev lähenemine, kus keskne roll peab olema nii era- kui ka avaliku sektori osapooltel.