Erlangen investeerib 2029. aastaks koolide moderniseerimisse 71 miljonit eurot!
Investeeringud koolide renoveerimisprogrammidesse: 2029. aastaks üle 71 miljoni euro. Võimalused erapartneritele ja tulus kinnisvara.
Erlangen investeerib 2029. aastaks koolide moderniseerimisse 71 miljonit eurot!
Viimasel Erlangeni linnavolikogu ehituskomisjoni koosolekul arutati mahukaid investeeringuid koolide renoveerimisprogrammi ja programmi “Tuleviku algkoolid ja kogupäevahoid”. Linnavalitsuse andmetel on aastatel 2007–2024 koolide ehitusse ja seadmetesse investeeritud juba üle 206 miljoni euro. Eelarvelisest rahastamisest hoolimata on lähiaastate rahalised vahendid igakülgsed, 2025. aastast nelja aasta kogumahuga üle 71 miljoni euro.
Kavandatavad investeeringud hõlmavad mitmeid meetmeid Erlangeni erinevates koolides. Friedrich Rückerti algkoolile, Michael Poeschke algkoolile ja Loschge algkoolile on ette nähtud kumbki 19,85 miljonit eurot. 7,19 miljoni euroga toetatakse ka gümnaasiumide laiendamist ja renoveerimist, näiteks Albert-Schweitzeri gümnaasiumis ja Marie-Theresi gümnaasiumi üldremondi raames. Lisaks on kavandatud mahukad investeeringud kutseõppelinnakus asuvasse ametikooli kokku 43,97 miljoni euroga.
Pikaajaline planeerimine ja vajaduste analüüs
Koolimajade kvaliteedi ja ohutuse tagamisel on oluliseks elemendiks koolide renoveerimisvajaduste regulaarne arutamine vastutavas linnavalitsuse juhtrühmas. See rühm koosneb erinevatest osakondadest ja võtab arvesse selliseid kriteeriume nagu õppetööks vajalik pind, koolimaja ehitusaasta, hoone struktuur ja tehniline varustus.
Meetmete tähtsuse järjekorda seadmise kriteeriumid on erinevad. See hõlmab kooliõue seisukorda, ligipääsetavust ja hoonete energiakulu. Praegu on fookuses koolid, mille hooned vajavad kõige kiiremas korras renoveerimist.
Atraktiivsed investeeringud haridusasutustesse
PwC uuringu järgi hinnatakse koolimajade renoveerimis- ja uusehitusvajadust kõrgeks ka riiklikul tasandil. Väga heade olemasolevate kinnisvaraobjektide algne puhastootlus on üleriigiliselt vahemikus 4,5–5,5 protsenti. See näitab, et investeeringuid Saksamaa haridusasutustesse peetakse eriti atraktiivseks.
Uuringu tulemused näitavad, et paljud kohalikud omavalitsused on rahaliselt ja töötajatega ülekoormatud ning ei tule eelseisvate investeeringutega ise toime. Seetõttu otsitakse üha enam erasektori partnereid õppeasutuste planeerimiseks ja ehitamiseks. See koostöö ei vähendaks mitte ainult omavalitsuste rahalist koormust, vaid aitaks kaasa ka haridusinfrastruktuuri tulevikukindlaks muutmisele. Suur nõudluse kasv on tuvastatud ka varasemate immigratsioonilainete tõttu, mis tingivad vajaduse laiendada ja kaasajastada olemasolevaid koolimahtusid.