EL käivitab suure taastuvenergia paketi: nii saame kasu!

EL käivitab suure taastuvenergia paketi: nii saame kasu!

Euroopa Komisjon on teatanud, et koostab laiaulatusliku Euroopa võrgupaketi, mis käivitatakse 2023. aasta neljandas kvartalis. See pakett keskendub kiiresti vajaminevale energiasalvestusvõimsuse laiendamisele ELis, et suurendada investeeringuid taastuvenergia elektrifitseerimisse. Valju PV ajakiri See on oluline samm kasvuhoonegaaside heitkoguste 55-protsendilise vähendamise 2030. aastaks saavutamise suunas. Praegu on EL sellest ambitsioonikast eesmärgist vaid ühe protsendi kaugusel.

Liikmesriikide riiklike energia- ja kliimakavade (NECP) läbivaatamise osana on avaldatud seadusandlik kava ELi õigusaktide tõhustamiseks ja lihtsustamiseks. See saavutatakse eelkõige keskkonnaalaste õigusaktide ajakohastamise kaudu, et lühendada heakskiitmise aegu. EL-i eesmärk on edendada piiriüleseid elektrivõrke ja integreerida veelgi energiaturge.

Edusammud ja väljakutsed

12 EL-i liikmesriiki on juba saavutanud eesmärgi, milleks on 42,5 protsendiline taastuvenergia osakaal elektrivalikus, samas kui EL keskmine on 41 protsenti. Aastatel 2022–2024 paigaldati umbes 205 gigavatti taastuvenergia tootmisvõimsust. Hinnanguliselt suutsid Euroopa elektritarbijad perioodil 2021–2023 uutelt paigaldatud fotogalvaaniliste ja tuuleturbiinide arvelt säästa umbes 100 miljardit eurot. Sellest edusammudest hoolimata on võrgu edasine laiendamine hädavajalik.

Kavandatud kliimaeesmärkide saavutamiseks nõuavad liikmesriigid meetmeid energiaturgude stabiliseerimiseks. Euroopa Komisjon on rõhutanud, et investeeringud elektrivõrgu infrastruktuuri on vajalikud kuluefektiivse energiaülemineku tagamiseks. Eelkõige on 2040. aastaks oodata hinnanguliselt 730 miljardi euro suurust investeeringuvajadust jaotusvõrkudesse ja 477 miljardit eurot põhivõrkudesse.

Ülemaailmne kliimaalane tegevus

Nende arengute kontekstis ei tohi silmist kaotada globaalset perspektiivi. Mercator Research Institute on Global Commons and Climate Change (MCC) viitab inimkonna piiratud süsinikueelarvele, et piirata temperatuuri tõusu 1,5 või 2 kraadini Celsiuse järgi võrreldes eelindustriaalse ajastuga. Valju horisont Seni lubatud kliimakaitsemeetmed toovad eeldatavasti elluviimisel kaasa globaalse temperatuuri tõusu 2,7 kraadi Celsiuse järgi.

1,5 kraadi Celsiuse piir on Pariisi kliimaleppe võtmehetk, et vältida kliimasüsteemi kriitiliste pöördepunktide ületamist. Teadlased nõustuvad, et ainult temperatuuri tõus alla 1,5 kraadi Celsiuse järgi hoiab suure tõenäosusega ära nende pöördepunktide ületamise.

Olukord näitab, kui ülioluline on taastuvenergia edasine laiendamine ja integreerimine ning sellega seotud infrastruktuur kliimaeesmärkide saavutamiseks. Järgmised kuud näitavad, mil määral EL ja selle liikmesriigid rakendavad jätkusuutliku ja tõhusa ülemineku võimaldamiseks vajalikke meetmeid.