Rahaline stressitest: 100 miljardit Bremeni, Saksimaa ja BW jaoks – risk või võimalus?

Rahaline stressitest: 100 miljardit Bremeni, Saksimaa ja BW jaoks – risk või võimalus?

Liitriikidele äsja kehtestatud regulatsioonide kontekstis võeti kevadel vastu põhiseaduse muudatus, mis lubab neil taas tavalisi laene võtta. See toimub selle taustal, et riigid võivad taristu ja kliimaneutraalsuse erifondist saada kokku 100 miljardit eurot. Erinevalt föderaalvalitsusest ei pea osariigid aga rahaliste vahendite täiendavuse osas mingeid nõudeid järgima. See tekitab arutelusid ekspertide seas, näiteks Sebastian Dullien IMK-st, kes kritiseerib täiendavate vahendite saamise õiguse puudumist.

Karta on, et ilma selgete reegliteta saaks eraldatud vahendeid vajalike investeeringute asemel kasutada olemasolevate struktuuride stabiliseerimiseks. Bremen on eriti mõjutatud, kuna seda peetakse rahaliselt nõrgimaks föderaalriigiks ja see on hädas suurima võlatasemega. Edaspidi lubatakse Bremenil aastas uusi laene võtta 140 miljonit eurot, lisaks 400 miljonit eurot ümberkorraldusabi. Nendest lihtsustustest hoolimata on nõuded nende uute vahendite kasutamisele rangemad.

Väljakutsed liitriikides

Saksimaa, mis on pikka aega tuntud positiivse eelarvepildi poolest, seisab silmitsi selliste probleemidega nagu õpetajate nappus ja lagunenud infrastruktuur. Peaminister Michael Kretschmeri ajal investeeritakse rohkem raha haridusse ja julgeolekusse, kuid kokkuhoiusurve surub riiki jätkuvalt. On oht, et erifondi 100 miljardit eurot ei kasutata uute investeeringute finantseerimiseks, vaid kasutatakse hoopis teie enda kulude asendamiseks.

Baden-Württemberg on seevastu kõrge maksuvõimega, kuid seisab silmitsi kasvava personali- ja investeerimiskoormusega. Eeldatav intressimäärade muutus võib 2029. aastaks finantskoormust kahekordistada ja kujutab seetõttu endast täiendavat väljakutset. IMK arvutused näitavad, et erifondi 500 miljardit eurot suudab katta vaid ligikaudu kolmveerandi tegelikust investeerimisvajadusest.

Fondide kasutamise võimalused ja riskid

Föderaalvalitsuse 100 miljardit eurot võib kolmele liidumaale kujutada endast nii võimalust kui ka riski: kiireloomuliste investeeringute tegemise võimaluse kompenseerib oht, et vahendeid ei kasutata sihipäraselt. Erinevad väljakutsed, millega osariigid silmitsi seisavad – alates Bremeni teravast renoveerimisvajadusest kuni Saksimaa struktuuriprobleemideni ja lõpetades Baden-Württembergi finantssurvega – illustreerivad vahendite sihipärase kasutamise kiireloomulisust.

Põhiseadus lubab luua eriotstarbelisi sihtfonde, mis ei kajastu föderaaleelarves ja mille suhtes seetõttu ei kohaldata võlapidurit. Föderaalkontrolli andmetel on praegu 29 erifondi kogumahuga umbes 869 miljardit eurot. Tuntumate erifondide hulka kuuluvad Corona Majandusstabiilsusfond ning Kliima- ja Transformatsioonifond, mis eraldavad aastatel 2024–2027 kliimasõbralike meetmete jaoks kokku 211,8 miljardit eurot. Neid fonde rahastatakse muuhulgas Euroopa heitkogustega kauplemisest ja CO2 hinnakujundusest saadavatest tuludest.

Arutelu riikide erifondi 100 miljardi euro kasutamise üle on jätkuvalt pingeline ja kindlasti ka tulevikus poliitilistes debattides kesksel kohal. Jääb üle oodata, kuidas üksikud liiduriigid uusi võimalusi kasutavad ja milliseid pikaajalisi mõjusid see nende majandusolukorrale avaldab.