FÖS hoiatab: Ilma selgete kliimakriteeriumideta on oht kalliteks halbadeks investeeringuteks!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

FÖS nõuab säästva arengu tagamiseks 2036. aastaks föderaalvalitsuse 500 miljardi euro suuruste investeeringute jaoks selgeid kliimakaitsekriteeriume.

FÖS hoiatab: Ilma selgete kliimakriteeriumideta on oht kalliteks halbadeks investeeringuteks!

Ökoloogilise-sotsiaalse turumajanduse foorum (FÖS) toetab föderaalvalitsuse heldet investeerimisrünnakut, mille raames eraldatakse 2036. aastaks kuni 500 miljardit eurot erifondi “Infrastruktuuri ja kliimaneutraalsus” (SVIKG). Sellegipoolest väljendab FÖS muret ökoloogiliste ja sotsiaalsete kaitsepiirete puudumise pärast, mis on vajalikud tagamaks, et rahalised vahendid ka tegelikult kliimakaitsele kasuks tulevad. Ilma selgete kliimakaitsekriteeriumideta on oht, et investeeringud soosivad kliimakahjulikke projekte ja kaotavad oma tegeliku eesmärgi Päikeseline pool teatatud.

FÖS kritiseerib asjaolu, et praegune seaduseelnõu sihib kliimaneutraalsust, kuid ei sea kliimakaitseks mingeid konkreetseid kriteeriume. See lõhe võib tähendada, et kliimat kahjustavad investeeringud ei ole välistatud, eriti sellistes valdkondades nagu digitaliseerimine, energeetika ja transport, mida peetakse eriti problemaatiliseks. FÖS kutsub üles võtma kõikide investeeringute puhul kasutusele põhimõte “Ära märkimisväärset kahju”.

Vajalikud meetmed transpordisektoris

Transpordisektoris näeb FÖS tungivat vajadust olemasoleva infrastruktuuri renoveerimiseks ning kritiseerib eratranspordi vähendamise plaani puudumist. Keskkonnasõbralike alternatiivide edendamiseks on vaja transpordistruktuurset nihet rongide, busside ja jalgrattasõidu suunas. Samuti kutsutakse välja kliimakahju tekitavad projektid, nagu vesinikku mittetootvad gaasielektrijaamad ja uute kiirteede ehitamine.

Kui investeeringuid toetatakse täiendavuse ja planeeritud tulemuslikkuse jälgimise eesmärgil, siis FÖSile sellest ei piisa. Vale stiimulite vältimiseks tuleb kehtestada selgelt määratletud näitajad kliima-, keskkonna- ja levikumõjude kohta. Selged stiimulid on üliolulised kliimasõbralikuks majanduseks muutumise toetamiseks ja keskkonnakahjulike toetuste muutmiseks jätkusuutlike projektide edendamiseks.

Kasvuhoonegaaside neutraliseerimise rahastamine

Kliimamuutuste majanduslike terviklike lahenduste kontekstis räägitakse rohelisele majandusele üleminekust. 2021. aasta ÜRO kliimamuutuste konverentsil Glasgows selgus, et turuhinnad ei kajasta piisavalt kasvuhoonegaaside heitkoguste negatiivseid välismõjusid. Seetõttu on heitkoguste vähendamiseks vajalik valitsuse sekkumine, mida toetab ka Bundesbank on kinnitatud.

Kasvuhoonegaaside neutraalsuse saavutamiseks prognoositakse ELis igal aastal suuri investeeringuid summas 1,2 triljonit eurot, mis moodustab ligikaudu 8% ELi SKTst. Saksamaal on hinnanguliselt vaja aastaks 2030 investeerida ligikaudu 390 miljardi euro ulatuses, et vähendada heitkoguseid 65% võrreldes 1990. aastaga. Samuti on vaja täiendavat rahastamist ligikaudu 120 miljardi euro ulatuses.

Rahastamine peab tulema nii sisemistest (nt säästud) kui ka välistest allikatest (nt pangalaenud). Poliitikutelt nõutakse selgete ja usaldusväärsete plaanide väljatöötamist, et kindlustada need vajalikud investeeringud ja mitte raisata ressursse asjatult. Tugev pangandusstruktuur on kasvuhoonegaaside neutraalsusele ülemineku rahalise toetamise jaoks ülioluline ning pankadel võiks olla suurem roll, kui praegu tunnistatakse.