Rahu kui tuleviku nimel: DGB hoiatab ülemaailmsel rahupäeval relvahulluse eest

Rahu kui tuleviku nimel: DGB hoiatab ülemaailmsel rahupäeval relvahulluse eest

1. septembril 2025, 80 aastat pärast Teise maailmasõja lõppu, toimub suurim arv relvakonflikte alates 1945. aastast. Saksa Ametiühingute Konföderatsioon (DGB) kasutab tänast ülemaailmset rahupäeva, et tähistada motoga "Rahutagamispoliitika eest! Ära kunagi enam sõda – Saksamaal, Euroopas ja kogu maailmas!" juhtida tähelepanu sellele murettekitavale olukorrale. DGB nõuab diplomaatilisemaid rahulahendusi ja kritiseerib kasvavaid sõjalisi kulutusi, millel on tugev mõju haridusele, sotsiaalprojektidele ja avalikele teenustele.

DGB piirkonnajuht Halle-Dessau Karsten Priedemann rõhutab rahu ja diplomaatiliste lahenduste otsimise kiireloomulisust. Ta suhtub kriitiliselt plaanidesse tõsta kaitsekulutused viie protsendini sisemajanduse koguproduktist. Priedemann nõuab, et lisakulutused ei tuleks sotsiaaleelarve, hariduse, teaduse ega avaliku infrastruktuuri arvelt. Samuti kutsub ta üles, et Saksamaa peaks olema rahusobiv jõud, mis edendab aktiivselt desarmeerimist ja toetab diplomaatilisi lahendusi.

Rahupoliitika kui konfliktide lahendamise võti

Föderaalne välisministeerium rõhutab, et kriisiennetus, stabiliseerimine ja rahu tagamine on Saksamaa välis- ja julgeolekupoliitika kesksed elemendid. Need valdkonnad moodustavad integreeritud rahutegevuse sambad, mis ühendavad tsiviil-, sõjaväe- ja politseivahendid terviklikus strateegias. Eesmärk on ennetada või leevendada vägivaldseid konflikte varajases staadiumis. Lisaks edendatakse stabiliseerimist, et saavutada vägivallatu konfliktide lahendamine.

Rahutagamise oluline eesmärk on ennetada vägivalla kordumist ja toetada seaduslikke osalejaid, et luua vägivallast mõjutatud piirkondades inimestele turvalisus ja eluväljavaated. Välisministeerium rakendab mitmeid meetmeid, mis kaitsevad ka Saksamaa julgeolekut. Nende hulka kuuluvad muu hulgas rahuvahendus ning võitlus äärmusliku vägivalla ja rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu.

Rahvusvaheline koostöö ja kohalikud algatused

Rahvusvahelised väljakutsed, nagu kliimamuutus ja küberruum, mõjutavad julgeolekupoliitikat ja konflikte üha enam. Saksamaa tugineb keerukate riikidevaheliste konfliktide lahendamisel rahvusvahelisele ja mitmepoolsele koostööle. Eduka integreeritud rahualase koostöö näide on Ngarannami küla ülesehitamine Põhja-Nigeerias pärast Boko Harami rünnakut 2015. aastal. Kohalike võimude ja ÜRO toetus on aidanud parandada julgeolekut ja võimaldanud ümberasustatud külaelanikel naasta.

Karsten Priedemann ja DGB rõhutavad, et tähelepanuta ei tohi jätta Saksamaa haridus- ja sotsiaalprojektide toetamist. Tähtis on, et prioriteedid oleksid seatud viisil, mis tagab rahu ja sotsiaalse stabiilsuse. Tulevikku suunatud rahukohustus saab seega õnnestuda ainult diplomaatiliste lahenduste integreerimise ja sotsiaalküsimustesse investeerimise kaudu.

Tänasel ülemaailmsel rahupäeval on DGB nõudmised ja välisministeeriumi meetmed tungiv üleskutse ühiskonnale ja poliitikale töötada rahumeelsema maailma nimel. DGB kutsub üles osalema ülemaailmsel rahupäeva üritustel ja nõuab koos paljude teiste organisatsioonidega, et rahu oleks ühine ülesanne.

Lisainfot leiab DGB kaitsekulutuste ja haridusinvesteeringute lehekülgedelt ning kodulehelt Välisministeerium, kus integreeritud rahukohustust selgitatakse Saksamaa välispoliitika vaatenurgast.