Fuest hoiatab: koalitsiooni ähvardab võlalõksu tõttu kokkuvarisemine!

Fuest hoiatab: koalitsiooni ähvardab võlalõksu tõttu kokkuvarisemine!

Praegu töötatakse Berliinis uue eelarve kallal, samal ajal kui Müncheni Ifo Instituudi president Clemens Fuest väljendab ärevat muret föderaalvalitsuse plaanide pärast. Fuest kritiseerib finantsplaneerimist aastateks 2025-2029 kui "väga problemaatiliseks" ja hoiatab võimaliku ohu eest koalitsioonile, kui valitsus loodab laienenud võlaruumile vajalikke struktuurireforme läbi viimata. Ta nõuab reformide algatamist, et tegelikult saavutada soovitud kulutuste vähendamine. Oma analüüsis toob ta välja, et valitsus eirab võimalikke probleeme uue riigivõlaga, mis oli mõeldud taristule ja kaitsele, kuid mida saaks nüüd kasutada muude projektide jaoks.

Opositsioon oli riskidele tähelepanu juhtinud juba enne võlapaketi vastuvõtmist. Kardetakse, et valitsus võib oma võlalubadust murda ning keskendub vajalikele reformidele keskendumise asemel jätkuvalt võlarahastatavatele investeeringutele. Fuest märgib, et põhieelarvest kärbitakse kapitalikulutusi ja asendatakse uue võlaga, mis on suunatud üksnes lühiajalisele lahendusele ja võib pikas perspektiivis olla kahjulik.

Struktuurireformide nõudmised

Teine Futesti keskne murekoht on pensionikindlustuse kaasajastamine. Ta hoiatab, et ilma asjakohaste reformideta jätkavad föderaaleelarvest saadavate toetuste tõusu. "Puuduvad nähtavad poliitilised meetmed kavandatud kulutuste vähendamiseks," kritiseerib ta. Seda skeptitsismi toetab mure, et suured sõjalised kulutused piiravad valitsuse rahalisi tegevusvõimalusi. See võib oluliselt piirata infrastruktuuri ja haridusse tehtavate investeeringute ulatust.

Fuest viitab ka föderaalvalitsuse intressikulude kasvule, mis peaks kasvama praeguselt ligikaudu 30 miljardilt eurolt üle 60 miljardi euroni aastaks 2029. See areng võib negatiivselt mõjutada üldist eelarveseisu. Samuti näeb ta probleemi selle 100 miljardi euroga, mis peaks valdadesse erifondist laekuma. Kriitikud nõuavad, et seda raha tuleks kasutada eranditult täiendavateks investeeringuteks ja mitte kaduda riikide ja omavalitsuste üldeelarvetesse, mis tähendaks kavandatud efekti kadumist.

Võlgadest finantseeritav erifond

CDU/CSU ja SPD on loonud võlgadest rahastatava infrastruktuuri ja kliimakaitse erifondi, mille kogumaht on 500 miljardit eurot ning mille on juba heaks kiitnud Bundestagi ja Bundesrati. Samuti on loodud seadusest tulenevad nõuded oma osade andmiseks taristu erifondis riikidele ja omavalitsustele kättesaadavaks. Selgusetuks jääb aga, kuidas ja kas seda raha sihipärasteks investeeringuteks tegelikult kasutatakse.

Clemens Fuesti hoiatussõnad on selge signaal poliitikutele, et eelarvestrateegia põhjalik läbivaatamine on vajalik, et tulla toime Saksamaa majanduslike väljakutsetega ilma koalitsiooni stabiilsust ohustamata. Järgmised kuud on otsustava tähtsusega, et otsustada, kas föderaalvalitsus suudab tegelikult vajalikud reformid läbi viia.