Hiiglaslikud 500 miljardit eurot: Miljardipakett Fuldale ja lähiümbrusele!

Hiiglaslikud 500 miljardit eurot: Miljardipakett Fuldale ja lähiümbrusele!

Saksamaa uus must-punane valitsus on käivitanud ulatusliku algatuse infrastruktuuri ja kliimakaitse tugevdamiseks. Hädavajalike investeeringute võimaldamiseks otsustati luua kuni 500 miljardi euro suurune erifond. Kantsler Friedrich Merzi allkirjastatud koalitsioonileping näeb ette, et osariikide kaudu liigub valdadesse kuni 100 miljardit eurot. Fulda ajaleht teatab, et Saksamaa infrastruktuur on paljudes kohtades lagunenud ja näib olevat vaja otsustada tegutseda.

Tanni vallavanem Mario Dänner ütles, et omavalitsused on krooniliselt alafinantseeritud ning lootis erifondist vajalike projektide elluviimiseks “mitte arvestatavat summat”. Ta kutsub üles vahendite ebabürokraatlikule eraldamisele ilma konkreetse eesmärgita ning rõhutab vajadust debürokraatia järele ja miinimumstandardite langetamiseks.

Rahaline toetus omavalitsustele

Samasuguseid lootusi avaldas ka Bad Salzschlirfi linnapea Peter Klug, kes loodab oma rahaliselt nõrga valla erifondist umbes nelja miljoni euro ringis. Bad Salzschlirfi ees seisab praegu 13,83 miljoni euro suuruse võlatase väljakutse. Kui Fulda linn suhtub erifondi mõjudesse ettevaatlikult, siis Fulda linnaosa pole veel konkreetset infot raha jagamise kohta saanud.

Föderaalnõukogu kiitis heaks võlapaketi, mis sisaldab põhiseaduse muudatust. See tähendab, et teatud kulutusi võlapiduri sisse ei arvestata. Nende hulka kuuluvad muuhulgas kaitse-, kodaniku- ja kodanikukaitse ning abi riikidele, keda rünnatakse rahvusvahelist õigust rikkudes. Taylor Wessing teatab, et alates 1% osakaalust sisemajanduse koguproduktist ei arvestata neid kulusid võlapidurisse.

Planeeritud investeeringud ja nende elluviimine

Uut erifondi hakatakse kasutama taristuprojektide ja kliimaneutraalsuse jaoks aastaks 2045. 500 miljardist eurost 100 miljardit eurot liigub kliima- ja transformatsioonifondi, ülejäänud 100 miljardit aga saavad liitriigid taristu jaoks. Muudatuste rakendamiseks on vaja Bundestagi kehtestavat seadust. Investeeringud peavad olema "täiendavad", mis tähendab, et investeeringute osakaal föderaaleelarves peab ilma erivahenditeta ületama 10% kogukuludest.

Rahaliste vahendite konkreetsed kasutusviisid pole veel lõplikult kindlaks määratud. Esialgsed suundumused koalitsiooniläbirääkimistelt näitavad aga, et tegemist on transpordi infrastruktuuri laiendamise ja renoveerimisega, haiglainvesteeringutega ning energiataristu ning hariduse ja teaduse infrastruktuuri parandamisega. Deutsche Bahn on teatanud ka 148 miljardi euro suurusest vajadusest ning 2034. aastaks on investeeringute koguvajadus 290 miljardit eurot.

Kokkuvõttes on transpordi infrastruktuuri, tervishoiu ja haridussektori rahastamise vajadus suur, samas kui ettevõtted saavad erifondist kasu ka riigihankelepingute ja rahastamisprogrammide kaudu. Konkreetne viis, kuidas raha kasutatakse, sõltub suuresti tulevasest föderaalvalitsusest.