Suurbritannia plaanib kaitserünnakut: Starmer lubab töökohti!

Suurbritannia plaanib kaitserünnakut: Starmer lubab töökohti!

Briti peaminister Keir Starmer esitles 3. juunil 2025 Suurbritannia kaitsestrateegiat järgmiseks kümneks aastaks. Strateegia eesmärk on tugevdada kaitsevalmidust ning edendada majanduskasvu ja tööturgu läbi massiivsete relvainvesteeringute. See esitlus toimus Glasgow's BAE laevatehases, kus esitleti silmapaistvaid kaitse moderniseerimise plaane.

Kavandatavad meetmed hõlmavad laskemoonatehaste, allveelaevade ja sõjalaevade ehitamist ning isikkoosseisu suurendamist relvajõududes, eriti sõjaväes. Lisaks luuakse uus tsiviilkaitsejõud ja moderniseeritakse tuumaheidutus. Starmer kavatseb NATO raames rohkem keskenduda Ühendkuningriigi kaitsevalmidusele ja eemalduda oma eelkäijate, eriti Boris Johnsoni globaalsest lähenemisest.

Investeeringud kaitsetööstusesse

Relvajõudude moderniseerimist toetatakse Suurbritannias laialdaselt. Kuninglikul mereväel on praegu kasutuses 14 suurt sõjalaeva, 6 hävitajat ja 8 fregatti. Küll aga tuntakse puudust dessantlaevadest. Kaitsevõime jätkusuutlikuks parandamiseks aastaks 2030 kavatseb valitsus suurendada hävitajate ja fregattide arvu 25-ni ning ehitada 12 Astute-klassi allveelaeva.

Investeeringud uude laskemoona ulatuvad ligikaudu 7 miljardi euroni, millest veerand investeeritakse struktuurselt nõrkadesse piirkondadesse. Lisaks on peaaegu 18 miljardit eurot ette nähtud tuumarelvade moderniseerimiseks, kusjuures neljal Vanguard-klassi allveelaeval on strateegilised tuumaraketid. Peaminister Starmer on aga tagasi lükanud taotluse laiendada tuumarelvi väiksematele lõhkepeadele.

Majanduslikud väljakutsed

Kuigi Suurbritannial on ulatuslikud relvastusplaanid, seisab riik silmitsi rahaliste ja struktuuriliste väljakutsetega. Briti armee vajab hädasti moderniseerimist ja kaitsekulutused tõusevad 2027. aastaks 2,5%ni sisemajanduse koguproduktist (SKT), eesmärgiga saavutada NATO eesmärk 3% aastaks 2030. Kaitsekulutuste lisakulud on hinnanguliselt vähemalt 16 miljardit eurot aastas.

Raamleping väiksemate ettevõtetega, nagu kaitsetööstusele komponente tootev Eastleigh’ masinaehitusfirma GW Martin, on osa strateegiast. Ettevõtte tegevjuht Stuart Yalden rääkis Starmerile kaitsetööstuse väikeettevõtete rollist majanduskasvu edendamisel. Samal ajal aga kritiseeritakse rahvusvahelist arenguabi tugevat kärpimist, mis toob kaasa poliitilisi pingeid ja väljaastumisi.

Kokkuvõttes näitab Ühendkuningriigi kaitsestrateegia selget suunda, mis keskendub nii riigi julgeolekule moderniseerimise kui ka ümberrelvastamise ja majanduskasvu kaudu. Eksperdid hoiatavad aga, et Suurbritannia peab muutuma USA-st sõltumatumaks nii sõjalise varustuse kui ka strateegiliste otsuste osas, et tagada jätkusuutlik kaitsevõime. Valitsuse heakskiitu saaks püsivalt mõjutada sotsiaalsüsteemi vahendite kasutamise suunamine kaitsekuludele.

Lisateabe saamiseks külastage fr.de ja tagesschau.de.