Rohelised süüdistavad Klingbeili oma sõna murdmises – rahastamisvaidlus teravneb!

Rohelised süüdistavad Klingbeili oma sõna murdmises – rahastamisvaidlus teravneb!

Rohelised avaldasid 23. mail 2025 teravat kriitikat rahandusminister Lars Klingbeili (SPD) ja kantsler Friedrich Merzi (CDU) eelarveplaanide suhtes. Partei juht Felix Banaszak süüdistab valitsuskoalitsiooni sõnamurdmises ja eelarvepettuses. Ta hoiatab, et kliima- ja transformatsioonifondi (KTF) kavandatavad kärped võivad ohustada majanduse vundamenti.

Banaszak rõhutab, et roheliste heakskiit 500 miljardi euro suuruse laenuga rahastatava infrastruktuuri ja kliimakaitse erieelarve loomisele sõltus tingimusest, et need vahendid investeeritakse lisaks tavapärasele föderaaleelarvele. Need garantiid näivad nüüd olevat kahtluse all, kõigutades roheliste usaldust koalitsiooni vastu.

Eelarveplaanide kriitika

Roheliste mure pole alusetu. Kardetakse, et infrastruktuuri ja kliimakaitse erifondi raha võidakse kuritarvitada. Banaszak kutsub valitsust üles olema usaldusväärne ja julgema investeerida, et tagada Saksamaa konkurentsivõime. Lepingute järgi peaks taristusse liikuma 400 miljardit eurot ja kliimasõbralikuks muutmiseks 100 miljardit eurot.

Rahandusministeerium aga peab kriitikat alusetuks. See näitab, et erifondist eraldatakse KTF-ile aastas 2025-2034 planeeritud kümme miljardit eurot. Küll aga näevad eksperdid probleeme mõne kuluprogrammi nihutamises föderaaleelarvest KTF-ile, mis katab vaid väikese osa vajalikust rahastamisest.

Üksikasjad erifondi kohta

Nende arutelude raames on liidunõukogu juba heaks kiitnud võlapaketi, mis sisaldab põhiseaduse (GG) muudatust. See kohandus piirab võlapidurit nii, et teatud kulutusi – sealhulgas kaitse-, tsiviil- ja kodanikukaitsele ning luureteenistustele – ei pea enam arvestama 1% sisemajanduse koguproduktist. Selle raames luuakse 500 miljardi euro suurune uus taristu ja kliimaneutraalsuse erifond.

Neist 500 miljardist eurost 100 miljardit eurot liigub kliima- ja transformatsioonifondi, samas kui veel 100 miljardit eurot on liidumaade käsutuses. Muudatuste elluviimiseks on aga vaja Bundestagi kehtestavat seadust. Ka plaanitavad investeeringud peavad olema “lisaks” tavapärasele eelarvehaldusele, st investeeringute osakaal föderaaleelarves peab ilma erivahenditeta ületama 10% kogukuludest.

Vahendite konkreetne kasutamine pole veel kindlaks määratud. Sellega seoses jälgitakse CDU/CSU ja SPD koalitsiooniläbirääkimisi. Rahastamiskõlbulik infrastruktuur hõlmab mitmesuguseid valdkondi, sealhulgas kodaniku- ja kodanikukaitset, transpordi infrastruktuuri, haiglainvesteeringuid, energiataristut, hariduse ja teaduse infrastruktuuri ning digitaliseerimist.

Erifondi rahastamisvajaduste taotlusi tuleb muuhulgas Deutsche Bahnilt, kes on taotlenud raudteeinfrastruktuurile 148 miljardit eurot. Tervishoiusüsteemis saaks soovitavat haiglareformi osaliselt rahastada ka erifondist. Kavas on investeeringud nii koolide digitaliseerimisse kui ka koolimajade ja lastepäevakodude ehitusse ja renoveerimisse. Eraettevõtetel on võimalus selles erifondis osaleda ka riigihankelepingute ja rahastamisprogrammide kaudu.

Rahaliste vahendite kasutamise konkreetne ülesehitus sõltub aga tulevasest föderaalvalitsusest ja vastavatest parlamendirühmadest. Saab näha, kas valitsus suudab täita nii roheliste kui ka kodanike seatud nõudmised ja ootused.

Lisateavet roheliste kriitika ja praeguste eelarveplaanide kohta vt Digital Daily ja erifondi analüüs Taylor Wessing.